Laupäeval hakkab „Püha Tõnu kiusamine”
Homme esilinastub Tallinnas uhiuue Solarise keskuse kinos Artis režissöör Veiko Õunpuu teine täispikk mängufilm „Püha Tõnu kiusamine”.
Tegin seda pattu, et sain küüned DVD-le taha ja vaatasin „Püha Tõnu kiusamist” sülearvuti ahtakeselt ekraanilt, mis pole muidugi lai kinolina. Kui lühidalt filmi iseloomustada, siis ütleksin, et see on tragifarsi laadis sümbolistlik grotesk. Veiko Õunpuu, kas olete selle määratlusega nõus?
Ma olen seda ise ka enam-vähem niimoodi arvanud. No mitte just täpselt nende sõnadega, aga põhimõtteliselt.
Film algab päris ilusti: peategelane kannab oma isa matustel puusärgi rongkäigu ees risti, leiab soises metsas maharaiutud käsivarsi. Teda raputatakse ja Tõnu nagu ärkab millessegi. Kas inimene peab tingimata ärkama, oma hingenatukese päästmise pärast pabistama?
No võiks.
Aga ei pruugi. (Naer, tuppa kantakse koos kohviga ka värviline liblikas, kes hakkab päikese käes lendlema.) See liblikas peaks kindlasti mingi enne olema. Nojah, oleneb jälle, millistest inimestest juttu teha.
Minu arust ideaalis võiks pabistada. Iga inimene võiks olla teadlik eetilistest küsimustest, vajadusest neid küsimusi esitada ja vajadusest nendele küsimustele vastus leida. Aga ma ei oska sellist kohustust otseselt kõigile panna.
Väljavaade eelarveaugust
Riigieelarvelise kultuuri järgmisel aastal saab ära seletada 26-l leheküljel. Täpsemalt, nii pikka ja põhjalikku seletust pidasid kultuuriministeerium ja valitsus piisavaks rahvaesindajatele, kes riigieelarve üle lõppotsuse langetavad. Nagu viimastel aastatel süvenev halb tava ette näeb, antakse riigieelarve seletuskirjas sisulisi seletusi kulutuste kohta aina napimalt. Vähene seletusruum on liiga mitmelgi puhul täidetud hüüdlausetega, mis kulutusi ei põhjenda.
Reede ei tule seegi kord Sirbita
Värskes Sirbis:
Juubilar Erkki-Sven Tüür ja tema monumentaalsed kõlad. Intervjuu heliloojaga, kelle VII sümfoonia kantakse täna ette esmakordselt Eestis.
Valimiseelne ärevus. Kõik pole kuld, mida avatakse, kõik ei püsi püsti, mis väidetakse täis kott olevat. Arvavad Tiit Hennoste ja Kaarel Tarand.
Kineast õpetab ajalugu. Edvins Snore filmi "Soviet story" didaktilisi probleeme lahkab Mart Kivimäe.
Arvustamise all:
- Stig Claessoni, Asta Põldmäe, Aleksei Gastevi ja Kätlin Kaldmaa raamatud;
- Andres Toltsi, Vello Vinna ja Neeme Külma näitused;
- Rakvere ja Endla teatri lavastused ning
- Lars von Trieri ja Veiko Õunpuu filmid.
Ja veel nii mõndagi. Loe Sirpi, see loeb.
Kumus saab vaadata maailmakuulsate kunstnike töid
Kumu kunstimuuseumis avatakse täna näitus “Normandia maalijad”, mis toob publikuni maailmakuulsate kunstnike - Claude Monet, Théodore Géricault, Gustave Courbet, Eugène Boudin, Jean-Baptiste-Camille Corot, Charles Daubigny, Johan Barthold Jongkind, Edouard Vuillard, Albert Marquet, Raoul Dufy tööd aga ka teised mitmed suurepärased Normandia päritolu maalijad.
Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor sõidab EBU maineka koorikonkursi finaali
Ainsa Eesti koorina Euroopa Ringhäälingute Liidu maineka koorikonkursi „Let The People Sing“ finaali pääsenud Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor annab Oslo Röa kirikus Euroopa kultuuripealinn Tallinna tervituskontserdi.
Teater NO99 pälvis Peterburis festivalil preemia
7. oktoobril Peterburis traditsioonidega teatrifestivalil "Baltiiski Dom" etendunud Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastus NO83 "Kuidas seletada pilte surnud jänesele" pälvis festivali korraldajate auhinna. Eraldi toodi esile lavastuse sotsiaalselt teravat teemapüstitust.
