„Plektrum” – seitsmes kord reaalsus

Sirbiga kaasas Diplomaatia.

Neljapäeva õhtul jagatakse/jagati välja järjekordsed Eesti muusikaauhinnad, nii Eesti Muusikanõukogu kolm tunnustust kui ka kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiad. Palju õnne!

Dramaturgia eri. Kas Eesti teater vajab dramaturge lavastajate kõrvale, kust ja kuidas neid võiks saada? Ja veel enam: kust ja kuidas võiks tekkida uus omamaine dramaturgia.

Kirjastus Ilmamaa andis välja professor Jaan Sootaki artiklikogumiku "Kuri karjas", kus igakülgselt lahatakse karistusõiguse ajalugu ja tulevikku.
Autor räägib Sirbile ise, millised ohud meid ees ootavad ja miks karistusõigus ei saa lõheneda soovivat ühiskonda vägisi koos hoida.

Rottermanni soolalaos on viimast päeva näha Tallinna uue raekoja arhitektuurikonkursi paremad tööd. Kas ja millistel tingimustel üks neist reaalsuseks võib saada? Või jätkub Tallina raekodade ehitamata jätmise pikk ja ilus traditsioon.

Vabaduse väljak on lahendatud. Kui lõplikult?

400 aastat tagasi sündinud luuletaja Paul Fleming külastas taas Tallinna, kaasas sõbrad Erfurdist.

Arvustused, arvamused, ülevaated - nagu Sirbis ikka, lugemist enam kui terveks nädalavahetuseks.

Olete oodatud Mihkel Kaevatsi luulekogu „Eile hommikul ja täna“ esitluseleTallinna Linnateatri Teatrisõprade klubis Lai tn 23 reedel, 2. oktoobril kell 17.30

Jaanika Juhanson, Renate Valme, Martin Sookael, Aleksander Eelmaa - kolm lavastajat ja üks näitleja! Kuulujutt räägib, et Estonias pidi keski saksa lavastaja praegu uut tükki tegema ja kui ta kuulnud, et tehakse etendust, kus on kolm lavastajat ja üks näitleja, siis ta tõstis silmad ja ütles kiiresti ning temperamentselt: "Das ist doch unmöglich". Kanuti Gildi Saalis 1.-3. oktoobril.

1. oktoobril kl 16.00 avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) näitus soomlaste uurimismatkast Setomaale – „Lauluemade jälg. Soomlased setosid jäädvustamas". Näituse kuraatorid on Andreas Kalkun ja Aapo Roselius, kujundajaks Andrus Kalkun. 

3. oktoobril, kahe Saksamaa taasühinemise 19. aastapäeval, annavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Daniel Reussi juhatusel kontserdi Tallinna Metodisti kirikus, kus peateosena kõlab Arvo Pärdi „Berliini missa“. 

Täna, 1. oktoobril, kui kogu maailm tähistab rahvusvahelist muusikapäeva, kingib rahvusooper publikule suurejooneline ooperigala, mis on pühendatud tuntud eesti päritolu koloratuursopranile ja filminäitlejale Miliza Korjusele. Galal esinevad lisaks rahvusooperi solistidele Aile Asszonyi, Liisi Kasenõmm, Annely Peebo ja Kädy Plaas. Dirigeerib Arvo Volmer.    

XI festival Nõmme Jazz 2009 toimub Tallinnas, Nõmmel 29.- 31. oktoobrini.

Septembri Vikerkaare keskmes on vene teemad. Sellest võib leida üheksa Ossip Mandelštami luuletust Maria-Kristiina Lotmani tõlkes koos Mihhail Lotmani esseega “Kivi õrnus”, mis valgustab arhitektuuri, keskaja ja antiigi seoseid Mandelštami luulega. Jaan Rossi tõlkes ja saatesõnaga ilmub tähtsa nüüdisprosaisti Mihhail Šiškini jutt “Pime muusik”. “Julmuse kontsentratsioon Šiškini tekstides on muljetavaldav”, nendib Ross. Vikerkaare avab Anna Ahmatova lühike luuletus 1921. aastast, mis lõpeb ridadega: “Armas Vene mullale/ verekene ikka”. Seda tsiteerib ka ajaloolaneTimothy Snyder essees “Holokaust: revideeritud tegelikkus”, mis võrdleb Hitleri ja Stalini veretöid. Ta leiab, et lääne teadvuses on ülemäära rõhutatud Auschwitzi ja Gulagi tähtsust, sellal kui Euroopa suurimad veretööd toimusid Vene ja Saksa vahevööndis: Poolas, Ukrainas, Leedus, Lätis ja eriti Valgevenes. Maire Jaanuse essee “Tolstoi ja Lacan” käsitleb seda, kuidas areneb Anna Karenina surmatung, soov täita oma kehaga tühik olemise keskmes: “Mitte kusagil mujal ei kuulu seksuaalne iha ja äng nii jäägitult kokku nagu “Anna Kareninas””. Triin Ojari kirjutab Eesti Kunstiakadeemia uuest hoonest. Kuigi seda maja ei ole veel olemas, saab Vikerkaarest vaadata juba pilte. Tiit Hennoste ülevaade eesti kirjandusteaduse ajaloost jõuab sõjajärgsete võõrkeelsete uurijateni. Arvustuse all on Jaan Kaplinski “Jää” ja “Lahkujad” (Valdur Mikita), Andrus Kasemaa “Lagunemine” (Hasso Krull, Jaak Urmet), Triin Tasuja “Provintsiluule” (Hasso Krull), noorautorite kogumik “Tule, ma jutustan sulle loo” (Peeter Helme), Roberto Saviano “Gomorra” (Kristjan Pruul). Septembrinumber maksab raamatupoes 40 krooni, ettetellijatele on see soodsam. 

Setu leelo kantakse UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse, nii otsustati täna UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis. Kultuuriminister Laine Jänes allkirjastas ja lähetas setu leelo taotlusmaterjalid möödunud aasta septembris UNESCOle.