Erko Valk: „Tallinnal puudub oma idee!”

5. ja 6. septembril leiab Tallinnas Uue Maailma kandis aset suur tänavafestival, info www.uusmaailm.ee.   

erko_valkjpg

Uue Maailma Seltsi üks mootoreid ja kohavaimu pöörasemaid kehastajaid Erko Valk (1979) räägib Sirbile rohujuuretasandil tegutsemise tähtsusest, Uuest Maailmast ning praktiseerivatest utopistidest.       

Tallinnas on Uue Maailma Selts. Kelle algatus see on, kust too mõte tuli ja mis eeskujuks oli? Ma tean, sa oled üsna palju maailmas rännanud ...

Ei saa üldse öelda, et mina oleks selle teinud ... See on üks sõpruskond, kuhu mina ka kuulun. Tegelikult algas kogu asi sellest, kui me Marten Kaevatsiga Koidu tänaval üht maja värvisime. Me töötasime seal tellingutel pea suvi otsa, tänava kohal. Perspektiiv on teine. Sa hakkad nägema hoopis teisi asju kui siis, kui liigud lihtsalt mööda oma sipelgarada tööle ja koju. Me nägime, et meie kandis on väga palju lastega inimesi, kes viivad lapse igal hommikul lasteaeda ja pärast toovad jälle tagasi. Me nägime, et seal on väga palju tuttavaid inimesi, kellest me isegi ei teadnud, et nad meie lähedal elavad. Ja selliste nägudega inimesi, kes tundusid tuttavad, et peaks tere ütlema. Ja me hakkasime neile tere ütlema, sest kui oled juba mitu päeva tellingutelt jälginud inimesi, siis sa justnagu tunnedki neid juba veidi. Ja nemad ju meid ka.

Edasi >

Kriitika, idiosünkraasia ja konfirmatiivsus

SotsiaaliaAnders Härm

Kultuuri kolmest funktsioonist
Me võime kultuuri (ja siinkohal pean ma rohkem silmas seda kultuuri, mis kuulub kultuuriministeeriumi haldusalasse) liigitada nii- ja naapidi. Traditsiooniliselt on seda tehtud formaalselt ehk valdkonna- või liigipõhiselt: kirjandus, kujutav kunst, teater, film jne, kõik oma alaliikidega. See tähendab, et on teatud kimp formaalseid tunnuseid, mille alusel artefakt kuulub kas ühte või teise liiki. Interdistsiplinaarsel kaasajal tundub selline liigitamine üpris vanamoelisena; see ei vasta enam päris hästi kultuuri tegelikule jaotumisele ühiskondlikul väljal.

Hirmu anatoomia

SotsiaaliaToomas Paul

Võim ei vaja inimesi, kes ei karda.

David Vseviov, Aja vaimud. Valgus, 2009. 424 lk.      

David Vseviov on võrratu vestja, erudeeritud ja vaimukas. Tal on eriline anne väljenduda tabavalt ja piltlikult. Mõnikord võtab ta esinemiskutsed vastu ainuüksi sellepärast, et see paneb ta erialale mõtlema hoopis teise nurga alt. Kui hambaarstid kutsuvad oma aastakoosolekule pidama ettekannet, kus seostuksid stomatoloogia ja ajaloo probleemid, siis ta läheb. „Kuigi ilmselt võib normaalselt mõtlev ajaloolane teha järelduse, et olen hulluks läinud või mul on suur rahahäda. Mulle aga pakub huvi ette kujutada hambaarsti tööd: arst siseneb suhu kui pimedasse  koopasse, otsides seal hammaste vahelt auke justkui ajaloolane, kes uurib minevikku, mis on sama tume ja nähtamatu” (lk 15).

Alates 1. septembrist alustab tööd Rahvusooper Estonia peadirektori ametikohal Aivar Mäe.

PressiteatedÜlla Veerg

Aivar Mäe õppis 1976–1979 Tallinna Muusikakeskkoolis klarnetit (Enno Mattiseni klass) ja 1979–1985 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat (Ants Söödi klass). Täiendanud end 1991 USA-s Portlandi ülikoolis koorijuhtimise ja muusikakorralduse alal  (juhendaja Bruce Browne). Mänginud 1978–1979 Pärnu ja 1982–1985 Tapa orkestris, olnud 1982 Rahvaloomingu ja Kultuuritöö Teadusliku Metoodikakeskuse vanemmetoodik ja 1987–1989 levimuusikasektori juhataja, 1985–1987 ENSV Riikliku Filharmoonia ansambli „Vitamiin“ solist. Aivar Mäe töötas 1989–1992 Rahvakultuuri Arenduskeskuse muusikaosakonna juhatajana. Ta on olnud Eesti Kontserdis 1993–1998 asedirektor ja 1999–2009 direktor ning 2003–2006 ühtlasi Vanemuise teatrijuht. Ta on juhtinud Estonia (1997) ja Vanemuise (1998) kontserdisaali ning Jõhvi kontserdimaja renoveerimist (2005) ja Pärnu kontserdimaja rajamist (2002). Aivar Mäe on saanud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1997,1998, 2002), Pärnus aasta mehe tiitli 2002 Pärnu linna kultuurielu mitmekesistamise ja uute võimaluste loomise eest, Valgetähe V klassi teenetemärgi (2003), Tartu linna medali (2006) ja kinnisvaraguru tiitli (2006).

Läänemeremaade kultuurifestival Budapestis

PressiteatedAnu Kippasto

Ungari pealinnas Budapestis toimub 3. septembrist kuni 15. oktoobrini Läänemeremaade kultuurifestival (Baltic Sea Festival). Ligi poolteist kuud vältava üritustesarja peakoordinaatoriks on Eesti Instituut  Budapestis. 

Vanemuises jõuab juubelihooajal lavale 16 uuslavastust

PressiteatedTambet Kaugema

Vanemuise teater toob alanud 140. hooajal lavale 16 uuslavastust, millest üheksa on sõnalavastused, viis muusikalavastused ning kaks balleti- ja tantsulavastused.

Sirp 32

Online-uudisedKaarel Tarand

Sirbi ERI: Veneetsia aruanne - mis juhtus Veneetsia biennaalil meiega ja teistega, kas Normani kuldne sõdalane leidis mõistmist või vääritimõistmist?

Tallinna Kammerorkestri tulevik endiselt tume. Mis saab juhtimisest, mis orkestrantidest? Päästeoperatsiooni raames avaldavad arvamust Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste, Jüri Leiten ja teised.

Kohalikud valimised lähenevad, kuid selgust ja valgust ei paista. Müra ja pildireostus on maastikule juba tekkinud, kuid sisuga juttu pakuvad erakonnad esialgu näpuotsaga, kui üldse. Paavo Kivine ja Kaarel Tarand püüavad olukorras selgust saada.

Donald Sassooni suurteose (1300 lk) "Euroopa kultuuri ajalugu aastast 1800 kuni tänapäevani" ainetel mõtlevad ja arvavad Piret Lotman ja Toomas Paul, Alvar Loog ja Tiit Hennoste, Jaan Ross ja Madis Kolk.

Ja veel arvustusi, ülevaateid ja arvamusi igale heale maitsele. Loe Sirpi,
see loeb!