20 aastat keeleseadust
Keeleseaduse tegemist 20 aastat tagasi meenutab Elsa Pajumaa.
Nii mõnegi arvates muulastele surve avaldamiseks Eestis 1989. aastal vastu võetud keeleseaduse tegemise ajast on keeleolukord kardinaalselt muutunud. Eesti keele positsioone ähvardab endiselt rahvastevahelise suhtlemise keel, küll mitte seesama, millest toona juttu oli. Uut keeleseadust on endiselt vaja keele kaitseks võõraste, aga nüüd ka omade eest.
Alkeemikud
Iga päev väärib kordamist ja meenutamist Rein Taagepera arvamus läinud laupäeva Postimehe ak-s: „Sotsiaalteadused on läinud valele teele, lootes kõike lahendada statistilise analüüsi teel, mis toob tihtipeale sõnnikut. Selleks, et teada, mida mõõta ja kuidas mõõta, peab olema loogiline pilt, mis on tähtis”. Ja teisal: „Väikese ennustusvõimega sotsiaalteadus ei saa püsima jääda. Ta on karjuvalt sarnane astroloogide ja alkeemikute tegevusega.”
Tähelepanu! Sirp ilmub erakorraliselt juba neljapäeval.
Viis aastat rahulolevana Euroopa Liidus. Kes seda oleks osanud oodata? Mida arvata Minu Eesti mõttetalgutest.
Ajalugu: Kalevipoeg, sortsid, EKP, ERSP ja Rahvarinne. Analüüsivad Tiit Pruuli ja Jaak Allik.
Paguaadlik Hando Runneli märksõnastik. Elo Viiding kaasaegse soome proosa nurgakivist Leena Krohnist.
Jutud Daniel Reussi ja Kristjan Randaluga. Vaateid "Jazzkaarele", "Oriendile", trompetipäevadele.
Eelküpsetatud Kafka Vanemuise laval. Valuta ja väeta Viini metsad.
Kunstnikud prepareerisid natsionalismi.
Elo Lutsepp on maa-arhitektuuri pärlite otsingul läbinud 80 000 kilmeetrit Eesti teid ja näinud kordumatut ilu.
Amatööri tehtud professoniaalne Tuuliku-film. Tavalised Eesti inimesed Kihnus.
Ja veel arvustusi, arvamusi, ülevaateid - kokku tubli paar tundi pingelist lugemist.
