„Jazzkaar” 20 – Anne Ermi reaalsus
Otsekui juhuslikult suureks saanud festivalist on korraldaja Anne Ermi järjekindla pingutuse viljana võrsunud mitte üksnes Eesti mastaabis iga-aastane muusikasündmus, vaid ka Euroopas ja maailmaski teada festival.
„Jazzkaar” saab 20. Paljud inimesed, ka need, kes pole kunagi käinud „Jazzkaare” kontsertidel, samastavad festivali Anne Ermiga. Millisel määral sa ise tunned enda kokkukasvamist festivaliga?
Mis seal salata, „Jazzkaar” on kui mitte terve minu elu, siis kolmveerand ikka. Ei möödu päevagi, kui ma ei mõtleks festivali esinejatele ja sellele, mida saaks paremini teha. Vaid mu elu kaugeimal reisil Lõuna-Aafrikasse jäid festivalimõtted tagaplaanile. Samas on selge, et Anne Erm ei suudaks üksinda festivali püsti panna, „Jazzkaar” on meeskonnatöö ja festivali kordaminekuks on oma panuse andnud hulk vabatahtlikke muusikasõpru.
Reedene Sirp, kuuteistkümnes
20 aastat tagasi pida eesti rahvas oma ajaloo üht suurimat keelevõitlust. Võit neis lahingutes saabus keeleseaduse kinnitamisega ENSV ülemnõukogus. Kõigi meelest ei pidanud see nii minema. Kes tegi mida, meenutavad Elsa Pajumaa, Mati Hint jt. Kas uus keeleseadus saab eelmisest parem ning kelle poolt ja kelle kaitseks ta nüüd tehakse? Sirbi keeleseaduse erinumbrist saab selgust.
Arvamusi alkeemikutest ja ehitajatest, meie sõpradest ja vastastest Soomes, ohvristaatust sünnitanud identiteedikriisist.
Mänguline Asko Künnnap on luules parem kui sotsiaalkriitiline.
Anton Starkopf elustub Tartu kunsti-, antikviteedid Tallinnas ajaloomuuseumis.
Naiskoor tütarlastekoori nahas - Ellerhein tegi ajalugu. Interpreedid juubeldasid galakontserdil.
Ruslan Stepanovi rahvusvaheline "Kevade" Vanemuises. Olukorrast Riia teatrilavadel.
Kas Utotškini lend ikka on jäädvustatud filmile Tartus?
Ja veel ja rohkem ülevaateid ja arvustusi.
"Kummitus masinas" Von Krahli Teatris! Esietendus!
Meil on hirm.
Von Krahli Teatrist on kõik keskealised minema aetud ja Rataskaevu tänava ajaloolise kvartali on hõivanud noored.
Noored on pärit kahest eesti teatrikoolist - lavakast ja Viljandi Kultuuriakadeemiast.
Kontsert sarjast "ReVisioon - kontsertjalutuskäik arhitektuuriliselt kõnekates hoonetes" Viimsi Keskkoolis
Laupäeval, 25.04.2009 kell 17.00 toimub Viimsi Keskoolis omapärane kontsert sarjast "ReVisioon III" - kontsertjalutuskäik arhitektuuriliselt kõnekates hoonetes.
Lumekuninganna ja Lotte filmid said Kultuuriministeeriumi toetuse
Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas käskkirja, mille alusel eraldatakse kokku 1,65 miljonit krooni kahe uue filmi tootmiseks.
Konverentsiga keeleseaduse 20. aastapäeva tähistamas
23.-24. aprillil 2009 toimub Eesti Keele Instituudis ja Tallinna Ülikoolis VIII rakenduslingvistika kevadkonverents "Keelepoliitika ja kultuurimuutused", mis on pühendatud keeleseaduse 20. aastapäevale.
Urbanistika ja linnamaastiku päevad
23-25. aprillil toimuvad Tallinnas kuuendat korda urbanistika ja linnamaastiku päevad, mis sel korral koonduvad nime alla „Timewide: Thinking the city in deep scale“
3. Jazziauhinnad jagatud!
Jazzikuu ja Jazzkaare raames jagatakse 25. aprillil Eesti suurima telekommunikatsiooni- ja IT ettevõtte Elioni, Eesti Jazzliidu ja Jazzkaare koostöös kolmandat korda Eesti jazziauhindu. Auhinnatseremoonia toimub laupäeval, 25.aprillil kell 20 Vene Kultuurikeskuses Jazzkaar Dream Band kontserdi eel.
23.-30.aprillil on Tallinna Postimaja II korrusel avatud Koondatute Kunsti Keskus
Koondatute Kunsti Keskus annab töö kaotanud inimestele töötubade ja arutelude näol võimaluse kokku tulla ja erinevate loominguliste tegevuste kaudu endale olulisi teemasid sõnastada. Nädala jooksul toimuvates töötubades saab koos Eesti Kunstiakadeemia tudengitega kujundada sotsiaalset plakatit, pildistada oma argipäeva, teha dokumentaalfilmi, ajalehte ja külastada Tallinna kunstigaleriisid. Toimuvad arutelud töö, selle lõpu ja kapitalismi suhetest ning kunstist kui ühest võimalikust kritiseerivast praktikast. Lisaks kohtume kunstnikega, kes tegelevad oma loomingus peamiselt kodanikuõiguste ja sotsiaalsete teemade uurimisega. Linastuvad video- ja dokumentaalfilmid käsitlevad nii kodanikualgatust kui alternatiivset toimetulekut linnakeskkonnas mujal maailmas.
Supilinna tulevad külla kodanikualgatused
Supilinna päevad sisustavad tartlaste ja Tartu külaliste aprillikuu viimase nädalalõpu neli päeva kestva kultuuri- ja ühiskondliku programmiga. Kolmapäevast laupäevani on kavas kontserdid, töötoad ja talgud. Festivali põhirõhk on laupäeval, mil Emajõe-äärsel platsil Kartuli-Oa tn nurgal saab kokku palju väärt kodanikualgatusi ning supipada podiseb keskpäevast hilisõhtuni. Pikka nädalalõppu iseloomustavad märksõnad on kodanikualgatus, koostöö ja keskkonnasäästlik eluviis.
