Maskide langemise aeg
Kasin aeg nõuab ilusaid inimesi. Noid, kes käituksid kui kuningad: tagasihoidlikult, väärikalt ja au hoides. Kasin aeg ei anna võimalusi mugavalt fassaade imetleda. See kisub maha kõik maskid inimestelt ja nende suhetelt ning paneb vastastikku alasti seisma oma tõelise olemuse ja tõeliste väärtustega. Eesti rahvusooperi Estonia 2009. aasta esimene ooperilavastus, Giuseppe Verdi „Maskiball” on paljuski sümbol. Lavastaja Arne Mikk vaeb lavastusprotsessi ühes kogenud teatrimehe pilguga Eesti muusikateatri hetkeseisule.
Eland ennemuiste Kärbe
Võiks arvata, et Eestis pole Euroopa riikide keskmisegagi võrreldes (ja see on ju maailma keskmisest väga palju kõrgemal) midagi katastroofilist lahti. Kuigivõrd on veel raha, vett ja toitugi. Vabast maast rääkimata. Tegelikult on seda põhivajaduste katteks rohkem kui küll, aga seda pole praegu lihtsalt sünnis tunnistada. Põhiline ühiskonna infrastruktuur seisab üsna kenasti püsti. On siiski ilmnenud, et kommunikatsiooniahelad, kui üldse miski, on väga nõrgad. Üksteisele ennast arusaadavaks teha, näe, ei suudeta. Erakonnajuhid, kes ametis eelarvekulude kahandamisega, ei suuda olulist ära seletada oma erakonnakaaslastele, valitsusjuhi jutt pole arusaadav ministritele. Ja paistab, et ministrid omavahel ei saa ka üksteisest aru. Veel vähem suudavad ses segaduses millestki ühemõtteliselt aru saada ministeeriumide ametnikud, kes omakorda peavad valitsemisaladesse halvad sõnumid kohale viima. Ja kõige vähem saavad asjast taibata ajakirjanikud, kes oma erapooletuse säilitamiseks püüavad igast suunast ja allikast tulevaid sõnumeid ning siis jänesed üle värvivad ning sooblite pähe maha müüvad. Mis teha, ärimudel on selline.
Keeleoskusnõuete kehtestamise põhimõtted ja tööandja vastutus keelenõuete täitmise eest
Põhiseaduse preambulis on kirjas, et riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, § 6 aga sätestab, et Eesti riigikeel on eesti keel. § 37 annab igaühele õiguse saada eestikeelset õpetust, §-id 51 ja 52 aga kohustavad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi tagama eestikeelse asjaajamise ja suhtlemise. Seega lähtuvad avaliku sektori töötajate keeleoskusnõuded otseselt põhiseadusest. Erasektoris on keeleoskusnõuete kehtestamise aluseks avalik huvi. Nimelt sätestab keeleseaduse § 21 lg 2, et äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja nende töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele kasutamist reguleeritakse juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides, milleks keeleseaduse mõttes on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, haridus, tervishoid, tarbijakaitse ja tööohutus. Sellest lähtuvalt on riigil õigus nõuda seaduses nimetatud valdkondades tegutsevatelt erasektori töötajatelt eesti keele oskust.
Heino Elleri muusikapreemia kandidaatide esitamine
Heino Elleri sünnipäevaks, 7. III kuulutatakse välja järjekordsed Heino Elleri muusikapreemia saajad. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ootab ettepanekuid Elleri muusikapreemia kandidaatide esitamiseks 1. III 2009.
Uus Sirp homme väljas
Iseseisvuspäeva eelõhtul annab Sirp au riigi kultuuripreemiate ja Wiedemanni keeleauhinna laureaatidele: Ilse Lehistele, Ellen Niidule, Arvo Pärdile ja Aarne Ükskülale.
Kaarel Tarand aust, truudusest, ametnikust ja poliitikust. Tiit Hennoste hindab raamatuturgu, Ero Liivik otsedemokraatia võimalusi.
Leopardid ja leopardsed lõvid ehk kes on kes Eesti vapil. Eesti näod pildis ja Eesti lood filmis.
Märt Väljataga ja Aija Sakova: kuidas lunastada Lasnamäe? Linda Kaljundi: kuidas võita ristisõda? Kaks vaadet Mana-mees Hellar Grabbi mälestustele. Märter Kuperjanov ja tema kutsar.
Väikeste filmide aeg Berliinis, Mendese kammerlik mäss.
Maailmakodanik Mendelsohn ja tema ekspressionism Soolalaos.
Ilusa ja inetu katkematust sõjategevusest kaunimate raamatute konkursi näitel.
Unikaalne muusikutekogu elustas Võrus Paul Elkeni.
Kommunist jääbki naeruvääristamata.
