Uus Sirp homme väljas
Värske Sirbiga kaasas Roheline Värav.
Maskid maha! Arne Mikk tõi Estonias taas lavale Verdi "Maskiballi". Kuidas, kui käes pole parasjagu ooperi kuldaeg? Arne Mikk ja lavastuse kujundanud Ralf Forsström räägivad Eesti muusikateatri võimalustest, eripärast, seisundist.
Riigi-, demokraatia- ja meediakriitikat Evi Arujärvelt, Ülle Madiselt, Daniel Vaarikult ja Kaarel Tarandilt.
Kulutuurkapitali kirjanduspreemiate nominente jagus kokku kaheksasse kategooriasse. See on asjatundjate soovituslik ostunimekiri neile, kel veel mullused parimad eesti raamatud soetamata.
Toomas Paul selgitab Charles Darwini, Anne Kull Elmar Salumaa evangeeliumit. Hent Kalmo rahvusavahelise õiguse liigsest paindlikkusest.
Kui kuulsa venna kirjanikust vend kirjutab raamatu "Vend", siis on, mida analüüsida. Seda Jaanus Adamson teebki.
Mullu täitus 25 aastat Linnateatri ehitamisest kangelasliku hoidumise algusest. Linnavõim pani sellele internetis ka väärika punkti. Sündmuste kronoloogia kommentaaridega.
Berlinale jõudis poole peale. Kuidas tundub, kirjeldab Jaak Lõhmus sündmuspaigalt.
Kaks uut raamatut Eduard Tubina ühigult. Tagasivaateid barokkmuusika festivalile.
Leonhard Lapin vastuolulisest näitusest Rakveres - erootika või porno? Kumus: Lauri Astala reaalsuse lävi.
Keele-elu: keeleoskuse nõuded avalikus sektoris - miks ja kuidas?
Värske Vikerkaar
Värske Vikerkaare-numbri autorkond koosneb peamiselt inimestest, kes on ühel või teisel moel seotud Eesti Humanitaarinstituudiga – nüüdseks Tallinna Ülikooli alla kuuluva omapärase kooliga, mis tähistas eelmise aasta lõpul oma 20. aastapäeva. EHI-s on õpetatud kirjandust, semiootikat, kultuuriteadusi, antropoloogiat, sotsioloogiat, filosoofiat ja distsipliine, mida nimetati vanasti orientalistikaks. Kõik need valdkonnad on Vikerkaare topeltnumbris ka esindatud.
Jaanus Adamson artikkel „Meie olemise tuumast“ käsitleb nalja, unenägude ja absurdi seoseid Freudi teoorias ja praktikas.
Eik Hermanni essee „Laaban ja koerad“ tõlgendab mitmuse rohke kasutuse tagamaid Laabani luules
Jaan Puhvel heidab loengus „Keeleloo lumm“ tagasipilgu oma filoloogiteele ning uurib detailsemalt kahe sõna, „seep“ ja „helmes“ etümoloogiat.
Ülar Ploom kirjutab tekstilisest olemisest.
Tõnu Viik esitab kolm kommenteeritud teesi kultuurivormide loomuse kohta.
Rein Raud mõtestab uuesti kultuurilise universalismi ja relativismi vana vaidlust.
Lorenzo Canas Bottos põhjendab, miks kultuur ei ole antropoloogias kuigi kasutuskõlblik mõiste.
Triin Kallas selgitab, miks Platon kirjutas oma teosed dialoogidena.
Alari Allik essee „Vähe on palju“ käsitleb vaesuse apoloogiaid idas ja läänes.
Mikko Lagerspetz vastab küsimusele „Mida on Ida-Euroopal sotsioloogiale anda?“, näidates, kuidas meie lähiajaloo kogemus aitab revideerida mõningaid läänes levinud sotsioloogilisi kontseptsioone.
Mihhail Lotman kirjutab Vladimir Nabokovi luulest.
Raamatuarvustuste rubriigis käsitleb Marek Tamm Rein Raua lühiromaani „Vend“, Tõnis Kahu Mihkel Raua mälestusraamatut „Musta pori näkku“ ja Juhan Saharov Vaclav Haveli mälestusi „Lühidalt palun“. Andrei Hvostov uurib René Guénoni „Nüüdismaailma kriisi“ põhjal traditsionalismi võimalikke siirdeid poliitikasse. Mart Nutt tutvustab Edmund Burke`i „Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist“, Aet Annist käsitleb Robert Putnami raamatut „Üksi keeglisaalis“. Mariliin Vassenin arvustab Joel Sanga „Ohvitseride maja“, Berk Vaher Anti Saare juttu „Nemad kaks“ ja Eeva Park Wislawa Szymborska luulet.
Ilukirjanduslehekülgi sisustavad Maarja Kangro, Jan Kausi ja Rein Raua jutud ning Rein Raua, Hasso Krulli, Kätlin Kaldmaa, Maarja Kangro, Tõnu Viigi, Kalju Kruusa, Ülar Ploomi, Kirmen Uribe ja Vladimir Nabokovi luulet. Viimast kahte on tõlkinud vastavalt Kalju Kruusa ja Maria-Kristiina Lotman.
Ajakirja piltideks on Tõnis Saadoja akvarellid Tallinna linnavaadetega, millest kirjutab kunstnik ise.
Vikerkaare topeltnumber maksab 60 krooni, aga ettetellijatele on see märksa odavam.
Head lugemist,
Märt Väljataga
TeMuKi uus number
Teater. Muusika. Kino jaanuarinumbris tutvustab Annika Koppel jaanuaris allkirjastatud ühiste kavatsuste kokkulepet Eesti rahvusfilmograafia elektroonilise andmebaasi loomiseks. Olev Remsu vaatleb Raul Tammeti DVDle jõudnud veerandsajandi tagust filmiloomingut, Ülo Pikkov arvustab Priit Tenderi animeeritud muusikafilmi „Köögi dimensioonid” ning Kaalu Kirme kritiseerib noorte filmiloojate kasinaid ajalooteadmisi.
