Filmid, mis püüdsid aega Eesti kroonikafilmidest 1987-1988

FilmJaak L?s

Eesti dokumentalistika 1988: Mark Soosaar (kaamera varjus) filmimas „Miss Saaremaad” ja Andres Sööt „Draakoni aastat”. JAAK ELLING

Kas lõigata aega või mitte lõigata, see tarkovskilik küsimus seisab igaühe ees, kes vaevab oma pead ja südant montaažiruumis või nüüdsel ajal juba oma koduarvuti taga filmipilti kokku pannes. Kuidas lõigata aja voolamist ekraanil nii, et aeg „õigesti” voolaks. Mille poolest erinevad tegelik ja mängitud aeg?

Edasi >

Rohkem idas kui Läänes

KirjandusJanika Kronberg

Nii Karl Ast Rumori kirjades kui lehelugudes kumab vastu pühendumine oma järglastele, Eestile ja lõpuks ka vaimsele kodumaale avaramas mõttes – Euroopale.

Pekingi biennaali tasub tähele panna

Kunst 

Tänavusel Pekingi biennaalil esindas Eestit Jüri Kask.

Pekingi biennaali üldkujundus oli üles ehitatud suurtele vastandustele. Jüri Kask

Tippteosed ja väärilised tegijad Birgitta festivalil

MuusikaTiiu Levald

„Kruvi keere” oli fantaasiaküllane juba oma väliselt vormilt. harri rospu

Muusika- ja tearihuvilised said Birgitta festivali raames Pirita kloostri seinte vahel jälgida Giuseppe Verdi Reekviemi (14. VIII) ja Benjamin Britteni kammerooperit „Kruvi keere” (15. VIII). Esimeses teoses olid solistideks Aile Asszonyi, Annely Peebo, Juhan Tralla ja Ain Anger, kooriks Latvia Lätimaalt ja meie ERSO, dirigendiks festivali hing Eri Klas. Seega oli kogu koosseis sama mis möödunud aastal, välja arvatud Ain Anger bassipartiis.

Inimtapamaja pühak

TeaterMadli Pesti

Jelineki kirjeldatud elu on õõvastav, mõjub provotseerivalt, tekitab kõhedust, ärgitades järele mõtlema.

Elfriede Jelinek. Viinlanna. Nobelist. Proosakirjanik. Näitekirjanik. Luuletaja. Tõlkija. Kuuldemängude autor. Libretist. Feminist. Misantroop. Enfant terrible. Nobeli kirjanduspreemia laureaate on maailmas 107. Praegu 61aastane austria kirjanik sai auhinna 2004. aastal – kümnenda naisena. „Naise keel on rüü, mis kõik kinni katab. Ta mõistab end õigeks, krõbistades soolapulki, mis televiisoris palju suuremad tunduvad, kui meie suus, kus kiiresti sulavad. Sellegipoolest puistame ka meie neid oma õhtuselt häälestatud kehade reoveekanalitesse. Isa kummardub poja kohale õrnalt nagu vorst.” (Lõbu laialt. Tõlkinud Herman Sau. Kupar, 1995.)

Raamatututvustus

Mats Traat

MINGE ÜLES MÄGEDELE