Ootuste ja vastutuskoorma all

Jaan Krossi „hälbelise mälu” lähtekoht on julge ja värskendav, vajutades oma pitseri tervele mälestuste teisele köitele.

Jaan Kross, Kallid kaasteelised II. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 592 lk.

Keha ja teooria

Orlani neljas operatsioon, mida on nimetatud ka edukaks operatsiooniks. Performance toimus 8. XII 1991 Pariisis. pressifoto

Et lugejat mitte eksitada, pean täpsustama, et eelmisel laupäeval raekojas toimunud Merle Silmato (metsosopran) ja Irina Zahharenkova (klaver) kontserdil kõlas lisaks R. Straussile Verdi, Brahmsi, Prokofjevi ja Rahmaninovi vokaallooming. Mõlemad interpreedid on meie muusikasõpradele juba tuntud tegijad. Kahtlemata on Zahharenkova eesti noorte pianistide nimistus üks suurima tunnustuse pälvinu, Silmato Carmen ja Azucena („Trubaduur”) on tuttavad Tartu publikule ning mitmete suurvormide soolopartiide (Mahleri III sümfoonia, Beethoveni Missa C-duur, Mozarti Reekviem jt) kaudu ka laiemale kuulajaskonnale. Silmato suurepärast häält ja isiksust on märgatud ka tema praeguses töökohas, Soome Rahvusooperi kooris: teda ootavad rollid Mozarti „Võluflöödis” ja Mussorgski „Boriss Godunovis”.

Panna kokku üks kontserdi kava, mis peab olema ju ligitõmbav, on raske ülesanne. Kui lähtutakse stiilipuhtusest ja pakutakse puhast Lied’i-kontserti, on tingimused ühed, kui aga minnakse nn kontsertlaulu rajale, kus ooperiaariad vahelduvad kammermuusikaga, on situatsioon hoopis teine. Esiteks seab kontserdipaik oma akustilised reeglid: kui tegu on näiteks raekoja saaliga, siis jäävad suured ooperimastaabid vaeslapse ossa, ja kui esinemispaigaks on suur saal, on jällegi kammerlikkusel raske mõjule pääseda.

prima vista

Tartu kirjandusfestival  8.–11. mai 2008