Eesti esimeses kinoteatris, 360 istekohaga Illusionis müüdi 1908. aasta lõpuks 90 409 piletit. PILTPOSTKAART INDREK ILOMETSA KOGUSTArmastuse võimalikkusest – nii nagu raamatutes
„Nemad kahes” on hellitlevalt esile tõstetud kohad, kus keel ise kõneleb, kus tulevad huulile, paberile sõnad, mis on kaunid ja kulunud (üks ei välista teist).
Anti Saar, Nemad kaks. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 144 lk.
Žürii hääletustulemused: poolt 8, vastu 0, erapooletuid 1.
I preemia: võistlustöö „Art Plaza”. Autorid Taani arhitektide võistkond Sea+Effekt koosseisus Uffe Leth, Karsten Gori, Tue Hesselberg Foged, Sinus Lynge, Greta Tedje, Simon Sørensen, Lawrence Aeberhard, Lyndal Brown ja Morgan Jacobsen. 5x piia ruber
Positiivne
Hõbedane, kullaprooviga
Uue muusika klassikaks saamine tähendab helikunsti, mis kõnetab ilu või tunderikkusega läbi muutuva aja.
3.–10. aprillini kestnud Eesti muusika päevadele pani punkti 15. aprillil Tallinna Metodisti kirikus toimunud eesti muusika kontsert, kus esinejateks Tallinna Kammerorkester Eri Klasi juhatusel ja rida suurepäraseid instrumentaalsoliste. Kavas oli kaks uudisteost ja kolm juba tuntud nüüdismuusika oopust. Kohe alguseks võib öelda, et EMP järelkaja oli kõlalt hõbedane, aga väärtuse mõttes valdavalt kullaprooviga.
Kane’i psühhoosil on Kudu nägu
Lavastus on pühendatud hiljuti lahkunud Vaino Vahingu mälestusele.
„4.48 psühhoos” kannab üliõpilasteatri loomingulise liidri Kalev Kudu kvaliteedipitserit. 2x KIWA
RAAMATUTUTVUSTUS
Rainer Maria Rilke, (:) kivisildnik(:) JOOSEPI KAHTLUSED
Sirbi raamatututvustuse osakonna lauale sigines nädalavahetusel kummaline raamat, kus on järgmised read: „Hirmsad maduussid varjavad ennast meie rinna peal ja meie ei märka seda, kuna organid ja instantsid on minetanud ega täida funktsioone, mis laseb oletada, et on tegemist ning enamgi veel.” Ja veel: „Vastalise kavalus ületab mõõtmed ning on massiline, kuigi rahvas on üldiselt terve ja sammub. Seda enam tuleb välja selgitada ning kinni püüda likvideerimiseks, enne kui on hilja.” Autor keegi sm Tsäbovõitra. Kuna kõnealuseid ridu sisaldav raamat oli asetatud meie toimetusse saabunud uute trükiste vahetusse lähedusse, tekkis küsimus, et miks. Mis on ühist näiteks sm Tsäbovõitral ja (:) kivisildnikul? Tundub, et sama palju kui Rainer Maria Rilke tekstidel ja (:) kivisildniku Rilke eestindustel. Midagi nagu on, aga ei ole ka. Nii Tsäbovõitra kui (:) kivisildnik võitlevad mädapaisetega, kuid paised on üsna erinevad ja sellest tulenevalt esineb erinevusi ka võitluses. Kui Rilke pealkirjastab oma teksti „Geburt Christi”, siis (:) kivisildnik tõlgib selle „abort ebaõnnestub”. See toob meelde seisukoha, mille kohaselt tõlge on uus tekst. Tõesti, siin raamatus on see täiesti uus tekst. Õnneks pole ilukirjanduse tõlkimise maailmas sm Tsäbovõitraid – vähemalt Sirbi raamatututvustuse osakonna andmetel. Või kui ongi, siis piirdub nende mõjuvõim lähiümbrusega, st kirjutavad oma kaebusi sahtlisse. Kujundus ja fotod Andres G. Adamson. Jumalikud Ilmutused, 2008. 48 lk.
