Kalju Suure teadvustamata ehedus
Portreteeritav Kalju Suur tunneb end daamide seltskonnas nagu kala vees. KAADER FILMIST
Olen Kalju Suurega aastaid koos töötanud Sirbi ja Vasara toimetuses ja olen ikka imestanud, et temast on saanud meie fotograafia grand old man. Siiski, harilikult omistavad ajakirjanikud selle tiitli inimesele kergekäeliselt, kuid Suur on selle saanud teenitult.
Loe-ära-loe! Eesti lastekirjandus 2007
Väikelastele mõeldud omamaine raamat areneb jõudsalt iga aastaga, libedate ja maitselagedate titaraamatute kõrvale on ka meil juba üht-teist panna.
Kui sõnadest enam ei piisa, siis – muusika
Kaasaegse ehtekunsti Meka München ja Tanel Veenre peenelt timmitud nöörilkõnd
Neli Müncheni kunstiakadeemia üliõpilast. Näituse kutse. Repro
Mängurõõm Bachi muusikast
Möödunud pühapäeval sai Mustpeade majas kuulda Johann Sebastian Bachi loomingut. Tegemist oli juba neljanda kontserdiga sarjast „Klaveripalavik”, kus Tallinna Kammerorkestriga soleeris sel korral pianist Peeter Laul.
Kava sisaldas lisaks Bachi Klaverikontserdile d-moll BWV 1052 veel „Brandenburgi kontserte” nr 3 G-duur ja nr 6 B-duur. Selliste teoste kõrvutamine on väga sobiv, sest oli ju viies „Brandenburgi kontsert” omamoodi eelkäijaks uuele klaverikontserdi žanrile, kus märkimisväärne soololõik kergitas klahvpilli tavapärasest saatjafunktsioonist solistipositsioonile. Ajalooline tähtsus nii „Brandenburgi” kui ka klahvpillikontsertide ja kogu ülejäänud Bachi kammermuusika mängimisel on Leipzigi ülikooli Collegium Musicumil, mille lõi Telemann 1702. aastal ning mille juhtimist jätkas hiljem Bach. Kollektiivi kuulusid üliõpilastest amatöörmuusikud, kes kandsid iganädalaste muusikaõhtutega ette märkimisväärse hulga Bachi loomingut.
Emakeelepäev
Möödunud aasta juulis täienes Eesti Vabariigi põhiseaduse sissejuhatus, Eesti kodanike rahvahääletusel kinnitatud tõotus, ühe sõnaga. Nüüd peab põhiseadus lisaks rahvuse ja kultuuri püsimisele tagama ka eesti keele säilimise läbi aegade. Eks soovinud just seda ka emakeelepäeva mõtte algataja, kümme päeva tagasi toonela teele läinud vana koolmeister Meinhard Laks.
Erna Villmer – esimene haritud eesti näitlejanna
Erna Villmeri ja Ants Lauteri abielu sõlmiti 1928. aastal, pärast Villmeri esimese abikaasa Juhan Luiga surma. TMM arhiiv
Läinud nädalal kaitses Katri Aaslav-Tepandi Tallinna ülikoolis doktorikraadi teemal “Eesti näitlejanna Erna Villmer”. Mahukas monograafia legendaarsest, traagilise saatusega näitlejannast Erna Villmerist ilmus eelmisel aastal. Doktorikraad on Katri Aaslav-Tepandi sõnutsi pigem ühe suure töö teaduslik vormistamine. Teaduse tegemisest olulisem oli pigem minevikku vaatav „kohtumine” loojaga, kes pühendas ennast jäägitult teatrile. Niisugust pühendumist kohtab tänapäeval harva, kuigi teater toidab täna oma lapsi paremini kui toona, sada aastat tagasi.
Raamatututvustus
Looming 2008, nr 2
Langemets. Traat. Ruben. Soomets. Jürgenson. Viitol. Helme. Kruusa tõlgitud Noriko. Grabbi. Haugi järelsõnaga varustatud Everti põnevad mälestused. Marek Tamm Jaan Krossist. Ain Kaalep Jaan Krossist. Madis Kõiv Jaan Krossist. Trivimi Velliste Jaan Krossiga. Põldmäe. Helme, teist korda, seesama Helme, Peeter nimelt, rääkimas Timo Maranist. Tiina Kirss Ene Mihkelsonist. Toomas Kall Mihkel Mutist. Joel Sang Heikki Rausmaa kaudu Tuglase Seltsist. Ilona Martson Vene Bookerist 2007. Udo Uibo Umberto Eco ilu ja inetuse käsitlusest ning Coetzee uuest raamatust. No mida veel lisada? Lugema! Peatoimetaja Mihkel Mutt.
