Keelehoolde vilju ei lase maitsta eesti keele langenud maine
Wiedemanni keeleauhinna laureaat Mati Erelt: „Minu põhiliseks tegevusalaks on olnud lauseõpetus. Uurijana püüan leida objektiivset normi, hooldajana lähtun sellest, kuid panen juurde ka natuke pragmaatikat, esteetikat ning ka pisut rahvuslikku uhkust”
ove maidlaKeeleteadlane, Tartu ülikooli emeriitprofessor Mati Erelt on sündinud 12. III 1941 Tallinnas. Erialalt filoloog, kitsamaks erialaks strukturaal- ja matemaatiline lingvistika (1966–1969 TRÜ aspirant matemaatilise lingvistika alal). Töötanud aastail 1969–1991 Keele ja Kirjanduse Instituudis bibliograafi, noorem- ja vanemteaduri ning 1983–1991 sektorijuhatajana. 1991–1995 Helsingi ülikooli külalisprofessor, 1995–2006 Tartu ülikooli eesti keele professor. Aastast 1971 filoloogiakandidaat väitekirjaga „Komparatiivse adjektiiviga laused eesti keeles”, filoloogiadoktor 1982. aasta väitekirjaga „Eesti adjektiivisüntaks”.
Aleksander Tassa arhiiv ootab uurijaid
Aleksander Tassa muuseumimehe ja kunstiajaloolasena
Ferdi Sannamees. Aleksander Tassa portree. 1927. Pürokseniit. EKM
Eesti levimuusika Balthasar Russow
Valter Ojakäär pälvis riigi kultuuripreemia pikaajalise loomingulise tegevuse eest.
arno saar
Tänu iseseisvusele
piia ruber
Siim-Tanel Annuse teose „Manifest” (2008) fragment. Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus „Vabaduse väljak” avatakse Tallinna Kunstihoones teisipäeval, 26. veebruaril kell 17. Kuraator Heie Treier, kujundaja Inessa Josing.
Parem empaatia peos kui moraal katusel
Tõde ongi sageli kahe teraga mõõk, mitte ühes suunas liikuv pistoda.
„Harmoonia” on pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale. Etendus sisaldab tasuta jooke. ALAN PROOSA


piia ruber
