Raamatuid Tammsaarelt ja Tammsaarest aastal 2007
Nii „Kõrboja peremehe” kui ka „Ma armastasin sakslast” puhul on otse hämmastav, kui visalt vaadatakse mööda nende romaanide seosest eestlaste rahvusliku ajaloo ja identiteedi probleemidega.
„Ma armastan oma perekonda”
Intervjuu Marko Mäetammega, kes esindas tänavu Eestit Veneetsias ja kellel oli äsja Hobusepeas näitus.
21. XI lõppes järjekordne Veneetsia biennaal, seekord juba 52. Ka Eestile oli see oluline, sest kümme aastat tagasi, 1997. aastal, oli eesti kunst Veneetsia biennaalil esimest korda riigi tasandil väljas. Tollal küll ilma paviljoni või galerii kaitsvate seinteta Giardini lähedal kaldapealsel Jaan Toomiku ja Raoul Kurvitza mõjusate installatsioonide ning Siim-Tanel Annuse performance’i näol.
JUKEBOX – KUUEKÜMNENDAD – THE beatles
Kui Hitler oleks elanud 60ndatel, poleks saksa tüdrukud lubanud tal pommitada Londonit juhul, kui seal oleks olnud The Beatles.
Sillaehitaja
scanpix/PEETER LANGOVITS
Saksa-Poola linn Görlitz/Zgorzelec Neiße jõe ääres autasustab 1993. aastast auhinnaga Brückepreis der Europastadt Görlitz/Zgorzelec väljapaistvaid isiksusi, kes on aidanud kaasa Euroopa rahvaste vahele silla ehitamisele, paremale üksteisemõistmisele. Kõiki auhinnatuid ühendab tahe ületada lõhe rahvaste vahel, ehitada sildu ja aidata kujundada Euroopa rahulikku tulevikku.
Teatrifestival „Spielart”, kõigele vaatamata*
Teater, mis iseenda piirid kahtluse alla seab, on elujõuline.
Belgia trupi CREW viimaste aastate huvi on virtuaalmaailmas toimuvad etendused. Korraga on vaid üks vaataja, kelle silmad kaetakse videoprillide ning kõrvad klappidega, lõigates ta täielikult reaalsusest ning jättes ta absoluutselt läbi kõrvaklappide käsklusi jagava näitleja meelevalda.
Raamatututvustus
Raivo KuuskSÕNA SISSE MINNESSirbi raamatututvustuse osakonna töötajate andmetel on Raivo Kuuse näol tegemist pedagoogiga. Igatahes eesti luulesse väga kiindunud pedagoogiga, mis on suurepärane. Raamat ise on kui mitte suurepärane, siis vähemalt suurejooneline, Kuusk on kirjutanud esseed meie kireva ja jõulise luule tähtedest, alates Kristjan Jaagust ja Lydia Koidulast, lõpetades Hando Runneli ja Doris Karevaga. Vahepeale jääb suur osa eesti keele ilu hoidnud ja hoidvast koorekihist. Raamatu lõpetab essee praegusest Eesti Kirjanike Liidu esimehest Karl Martin Sinijärvest, autoriks mõneti ootamatult Jürgen Rooste. Vägev teos, lihtsas keeles ja ohtrate tekstinäidetega, sobib seetõttu noortele inimestele rahulikuks lugemiseks aastavahetusel. Kujundanud Ülo Emmus, fotod kirjastuse Avita arhiivist. Eesti Raamat, 2007. 376 lk.
Lehte HainsaluDIXIKuigi kõnealuse teose alapealkiri ütleb “Valitud publitsistikat”, siis on siinses kontekstis muutub mõiste “publitsistika” küll väga laiahaardeline. Siit leiab lisaks arvustustele ja artiklitele ka telesaate stsenaariumi, dialooge, kõnesid, vastuseid küsimustele, kirju, vestlusi, aga ka näiteks “ühe reportaaži kõrvalt näpatud reportaaži”. Tuntud kirjaniku mastaapne kulgemine läbi mitme aastakümne vältel talletatu – sellise talletatu, mida ei saa pidada eepiliseks proosaks, kuid eepiliseks tööks küll. Kildudest on soovitud koguda tervikut, lugeja asi on näha. Toimetanud Maarja Ojamaa, kujundanud Ülo Emmus. Eesti Raamat, 2007. 336 lk.
