Rao Heidmetsa “Papa Carlo teater”. nukufilmi arhiivNelja mehega Kagu-Eestis
Teet Kallas Võrumaa keskraamatukogu suitsunurgas.
Sügisene kirjandusdessant „Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes” on muutumas päris harjunud asjaks. Kui see veel pole üks meie uuema kirjanduselu juurde kuuluv traditsioon, siis on ta selleks kohe saamas. Tegemist oli juba neljanda omasugusega. Minul on kogemus sügisest 2005, mil sai tiirutatud Tartu- ja Jõgevamaal koos Kalev Kesküla ja Triin Soometsaga. See oli minu jaoks üsna uudne elamus. Mitte et varasematel aegadel poleks olnud kirjanduslikke kohtumisi (oli küll, oli märksa rohkem ja mõnikord isegi liiga sagedasti), mitte et rahva ees poleks esinetud hulgiti (ka seda juhtus, et näiteks toonasesse Paide rajooni sõitis korraga suur bussitäis kirjanikke), aga siis olid teistsugused ajad ja kirjandus oli natuke rohkem kui kirjandus.
Naised Šveitsi disainiime taga
Šveitsi Konföderatsiooni kultuuriamet Bernis. Disainiosakond. Patrizia Crivelli ja Mirjam Fischer vaatavad värskelt trükist tulnud 2007. aasta Šveitsi disainiauhindade kataloogi. Rõõmsa näoga, mitte nagu Eesti tellijad. indrek Sirkel
29. X – 13. XI Eesti Kunstiakadeemias läbi viidud šveitsi graafilise disaini päevade oluline koostisosa oli 2006. aasta kaunimate Šveitsi raamatute konkursi võidutööde väljapanek. Näituse ettevalmistamisel külastasime raamatukonkurssi korraldavat Šveitsi kultuuriametit ning vestlesime sealse disainiosakonna töötajatega. Selgus, et sellest väikesest kontorist juhitakse kindlakäeliselt kogu Šveitsi kirevat ja maailmakuulsat disainielu, mis oma praeguse elujõu eest võlgneb ehk ennekõike tänu kahele naisterahvale – Patrizia Crivellile ja Mirjam Fischerile.
Rigoletto – Hannu Niemelä ja Gilda – Irina Dubrovskaja. harri rospuKõik valima!
Ärilise ettevõtte kultuurilist tegevust – sellist, mis ei luba ärilisele ettevõttele vahetut kasumit – võib vaid tervitada. Teist aastat korraldab Apollo Raamatumaja oma lugejate seas küsitlust, et selgitada aasta jooksul ilmunud raamatumassi seast välja nende lemmikud. Ajavahemik ei kattu siin päris täpselt kalendriaastaga, kuna detsembri keskpaigaks on võitjad teada, kuid võib eeldada, et mõned selle aasta olulised teosed ilmuvad veel pärast seda. Parimad selgitatakse välja järgmistes kategooriates: Eesti autori ilukirjandusteos, eesti keelde tõlgitud ilukirjandusteos, luulekogu, laste- ja noorteraamat ning aimeraamat. Toome allpool ära Apollo nominentide valiku eesti autori ilukirjandusteose ning luulekogu kategoorias. Selliste nimekirjade üle võib rõõmustada, kuna valiku puhul on lähtutud nii müügiedust kui ka raamatupoe inimeste endi maitsest või sisetundest. Võib arvata, et siit leiab mõnegi tulevase kirjandusauhindade kandidaadi ja laureaadi. Soovitame minna kas Apollo koduleheküljele www.apollo.ee või täita Apollo Raamatumajja sisenedes küsitluslehe kohapeal. Muuseas, igas kategoorias saab lisada ka oma favoriidi, seega pole nominentide nimekiri lõplik ega „lukus”.
Tingimuseta armastus
Kas suudame armastada ja vajame armastust pärast suurt pettumist oma kaaslases, ka iseendas?
„Tunnete tektoonika”: Diane Pommeray – Carmen Mikiver. ANTS LIIGUS
Raamatututvustus
Vaapo VaherIMELAPS, KELLEST EI SAANUD GEENIUSTEsseistlik monograafia Ardi Liivesest, kellega autorit seob pikaajaline sõprus ja lauakaaslus. Kirglik hiidlane Vaher kirjutab: „Kirjanduslugu on saatuste kaos, ajastute ilu ja ilgus, juhuste põrkumine, õnnemäng, mis ei vaja analüüsi, vaid deskriptsiooni.” Jah, tõesti ei allu see lugu arengule, seaduspärale, Marxile, Darwinile, Kristusele, Kristevale ega Hennostele. Toimetanud Jaakko Hallas ja Tiia Valdre, kujundanud Merle Moorlat. Eesti Keele Sihtasutus, 2007. 464 lk.
KORPUSEPOISIDJuhtivate sõjaajaloolaste käsitlus teemal, mis mitmetes uuemates eesti ajaloo käsitlustes üsna marginaalset tähelepanu on leidnud, II maailmasõjas punasel poolel võidelnud eesti poistest. Punamunder tuli ju lühemaks ajaks selga tõmmata ka mitmetel tulevastel kommunismivastase võitluse sangaritel nagu Paul Maitla, Harald Riipalu jt, rääkimata sellest, et punakorpusest käis läbi plejaad eesti kultuuri suurkujusid eesotsas just lahkunud maestro Peegliga. Kuigi hinnanguid antakse raamatus vähe, jätab kirjeldatu väga rusuva mulje. Lugeja otsustada jääb, kas seda kahetseda tuleb, mis sõjaväljal ja arhiivides tehtud sai, või hoopis seda, mis tegemata jäi. Artiklite autorid on Tiit Noormets, Toe Nõmm, Hanno Ojalo, Olev Raidla, Reigo Rosenthal, Tõnis Taavet ja Mati Õun. Koostanud Hanno Ojalo, Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts, 2007. 254 lk.
