Denzel Washington mängib New Yorgi mustanahalist ristiisa Frank Lucast.Poliitika ja poeesia eesti graafikas:
Tallinna XIV graafikatriennaal ja „Impact 5”
Rahvusvahelist graafikakonverentsi „Impact 5” jääb meenutama ühiselt rajatud kivilabürint Viinistus. Gennadi Baranov
Hingedeaeg Dvorakiga
Kõigi pühakute päeval tähistati hingedepäeva eelõhtut Kaarli kirikus Dvořáki Reekviemiga op. 89, mille kandsid ette Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor, solistideks sopran Heli Veskus, metsosopran Juuli Lill, tenor Mart Madiste ja bass Piit Volmer. Dirigendipuldis oli Sloveenia Rahvusooperi peadirigent Peter Feranec.
Kirikliku muusika kirjutamine polnud Dvořákile võõras, kuna tema haridus baseerus paljuski lisaks klassikalise muusika traditsioonile ka kirikumuusika tundmaõppimisel. Reekviemi kirjutas Dvořák Birminghami festivali tellimusel 1890. aastal, olles selleks ajaks loonud väga erinevates žanrites teoseid, sealhulgas kaheksa sümfooniat. Dvořáki side Inglismaaga on tema heliloojateel küllaltki oluline, ent IX sümfoonia kuulsus kipub seda varjutama, tuues esiplaanile pigem Dvořáki seose Uue Maailmaga.
Tervik ja detail
Kord ja harmoonia Eesti pealinnas Eliel Saarineni “Suur-Tallinna” projekti (1913) järgi. repro
Eesti vaatlemiseks jumalikust vaatepunktist, see tähendab ülalt, on käepäraseim tööriist Google Earth. Mis meile sedakaudu vastu vaatab? Korralagedus, täielik korralagedus! On üksikuid teravaid detailpilte, ülejäänu aga on kaetud udulooriga, kuid teadja teab, mis seal taga peitub.
Välja-elavate näitlejate teater
Von Krahli teater – avatud pesa
Välja-elav näitleja: Juhan Ulfsak „Hamletites”. ALAN PROOSA
Raamatututvustus
Looming 2007, nr 10Looming hakkab oktoobrikuust avaldama Aimée Beekmani uut romaani „Proovielu”. Doris Kareva avaldab väikse tsükli pealkirjaga „Lõige”. Luuletusi veel hiljutiselt juubilarilt Priidu Beierilt, Toomas Kallilt, Maarja Kangrolt, Kadri Tüürilt, Hanna Kangrolt. Aarne Biini proosat (novell „Tallinn-Adleri liin”), mälestusi Rein Taageperalt. August Eelmäe pistab rinda Johannes Vares-Barbaruse vaimse pärandiga, väites, et viimasel oli võtmeline roll Underi-Adsoni maja ja selle väärtuslike kultuurivarade päästmisel. Lauri Sommer oleks nagu juba vana mees, ainsuse teises pöördes jagab ta noorele luuletajale oma avaralt südamelt õpetussõnu. Avaldatakse ka Debora Vaarandi ja Ilmi Kolla kirjavahetust. Arvustustes vaadeldakse Wimbergi, Tiina Laanemi, Mats Traadi ja Rein Veidemanni üllitisi. Peatoimetaja Mihkel Mutt, kellelt ka selle numbri „Mõtteid ja märkmeid”.
Vikerkaar 2007, nr 10-11Me ooperit, me ooperit, me armastame ooperit! Selle kaksiknumbri teema mõjub mõneti ootamatuna, kuid seda tervitatavamana. Ooperi teemadel võtavad sõna Mardi Valgemäe, Jaan Ross, Maarja Kangro. Jah, viimase puhul ei hakka keegi loodetavasti torkama, et „näe, ikka samad autorid igal pool” – kes teeb, see jõuab. Tõnu Kaalep räägib Ene-Liis Semperi lavakujundusest Erkki-Sven Tüüri „Wallenbergile” (sellest ka kõnealuse numbri pildiosa), igati tänuväärne, et tänu teemale mõjub Vikerkaare kunstiosagi värskendavana. Lisaks sellele tummiseid mõtteid esteetika vallast Juri Lotmanilt, Lev Tolstoilt ja Tõnis Kahult. Lisage veel 8. pilt Urmas Vadi ooperilibretost „Georg”, hõrku proosat Tõnu Õnnepalult ja Piret Bristolilt, head luulet W. B. Yeatsilt, fs-ilt ja Jürgen Roostelt, lisaks veel poeetiline panus uutelt tulijatelt Laura Liventhalilt ja Elle Altmetsalt ning te saate jälle ühe hea Vikerkaare numbri, millesse mõnus hingedeaja õhtutel süveneda. Peatoimetaja Märt Väljataga.
