Kriminaalne värk ehk kuidas ja millest?
Kuigi Eesti igapäevaelu annaks dekkarikirjutajatele ülirohket kirjutamismaterjali, on just materjali suur hulk see, mis takistab kirjutamist.
Rahvusvahelisel detektiivkirjanduse festivalil “Vilniuse alibi” (2005) kutsusin tahtmatult esile peaaegu et rahvusvahelise intsidendi, mis väljendus festivali avalikus vestlusringis kuuldavale toodud viharöögatuse ja sõimuvalinguga Venemaa endisest miilitsamajorist naiskrimikirjaniku suust.
Kuulates Mart Saare koorilaule
Noor Mart Saar vaatab meile fotodelt vastu rühika, enesekindla, selgepilgulise ja nägusa noore mehena. Kas me ei võiks teda sellisena meelde jättagi, igaveseks? Mitte aastatest, haigusest ja saatusest vintsutatuna.
AVALIK KIRI KULTUURIMINISTRILE
Arvamus teemal “Kuhu liigud, Eesti kunstipoliitika”.
Kai Kaljo “Luuser” (1997) on aktuaalne ka praegu.
Isevärki, isevärki!
“Sul on ju kõik olemas!” – mõlema näidendi võtmelause.
“Loomaaialugu”, VAT-teater. Peter – Margus Prangel, Jerry – Alo Kõrve.


Oinapea Franz Biberkopf (Günter Lamprecht) ja tema riukalik semu Reinhold (Gottfried John).
Bruce Nauman. Depressiooni väljak. 2007. Pressifoto
