Esivanemate unustatud varjud

FilmJaak L?s

Ajast, mil Johannes Pääsuke Tartu ülikooli peahoone filmile väntas, jäädvustades ühtlasi ühe külje pealt kaadrisse vaatava mehe ning valgete sammastega maja ees ringi pöörava voorimehe, saab tänaseks arvata 94 aastat. Vaatefilm “Tartu linn ja ümbrus” pärineb Pääsukese omakäelise märkuse kohaselt 1913. aastast, ilmselt mitte suure sõja alguse aastast, nagu mõnes allikas märgitakse.

Edasi >

Jeesus ja ta bodyguard

KirjandusToomas Paul

5. juulil 1946. aastal esitles prantsuse disainer Louis Réard esmakordselt uusi naisterõivaid, bikiine, mille näitamiseks suutis ta palgata üksnes striptiisitari. Striptiisitar Micheline Bernardini ilmumine skandaalses naba paljastavas kaheosalises ujumiskostüümis Pariisi menuka basseini Piscine Molitori ääres toimunud moeetendusel pani rahva ahhetama.

ülemkivi linn ja ehte mõte

KunstJulia Maria K?p

Mai lõpul toimus Saksamaal Idar-Obersteinis kolmandat korda kaasaegse ehtekunsti sündmus “Schmuck-Denken”.

Pidevuste kultuur

MeediaIndrek Ibrus

Schibsted mõistab, et oma turuosa kindlustamiseks pole paremat viisi kui siduda end tuntud kaubamärgi abil antud riigi ja rahvuse pärisosaks.

Matvere “Carmenis” segunesid romantism ja grotesk

MuusikaHeili Vaus-Tamm

Projekt “Carmen” kinnitab eesti muusikateatris kaht nähtust: Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali kui alternatiivi statsionaarsete ooperitruppide tegevusele ja draamainimeste kasutamist lavastajatena.

Deliirium?

Deliiriumi keskseks tunnuseks on enda ja keskkonna teadvustamise vähenemine. Deliiriumiga võivad kaasneda aistinguhäired ja hallutsinatsioonid, une-ärkveloleku rütmi häired, psühhomotoorse aktiivsuse tõus või langus, desorienteeritus (ajas, kohas, enese isikus), mälu halvenemine, tugevad meeleolu kõikumised. (www.inimene.ee)

Naine saab ka sõna?

TeaterMargot Visnap

Naistel on dramaturgias olnud ikka vähem rolle kui meestel, kuid nüüd on ülekohus leevendust saanud.

REIN VILL 20. I 1944 – 2. VI 2007

2. juunil lahkus pärast rasket haigust Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi esimees  Rein Vill.

Rein Vill oli põline põlvalane. Kultuuritööle andis ta oma käe juba Põlva keskkooli (ühisgümnaasium) õpilasena. Seetõttu oli loomulikuks jätkuks ka tema tööleasumine Põlva kultuurimajas 1963. aasta sügisel.