Elagu film! Cannes’i pidupäev sai läbi
Cannes’i 60. filmifestivali kohta võib teha vähemalt kolm üldistust. Esiteks, võistluskava oli mitmekesine ja kõrgel tasemel. Teiseks, paljudes filmides andsid tooni väga head naispeaosatäitjad. Kolmandaks, algusest peale loodeti üllatust Ida-Euroopast, sest eelmise aasta võitja Inglismaa polnud võistluses esindatud, samuti olid väljas Itaalia, Hispaania ja Saksamaa.
Kaja Kits-Karmi salapärane looming
Kaja Kits-Karm on vana kindel tegija nahakunstis, kes oma ranges-malbes tagasihoidlikkuses kolleegide seas kõrgelt hinnatud, ent avaramal kunstimaastikul piisava tähelepanuta jäänud. Tema näitus kompaktses ruudukujulises Hopi galeriis jääb silma ja teeb rahutuks.
Erkki-Sven Tüüri ooper “Wallenberg”
Üks alguspunkt: Dortmundi ooperiteater tellis helilooja Erkki-Sven Tüürilt ooperi näitekirjaniku ja lavastaja Lutz Hübneri libretole “Wallenbergs Tod”. 2001. aasta 5. mai esietendus šokeeris saalis istunud vanemat generatsiooni suureformaadilise totalitaarsümboolika eksponeerimisega. Eesti kultuuriavalikkus on aga oodanud Tüüri seni ainsa lavateose “kojusaabumist” – ikkagi esimene eesti ooper, mis sündinud võõramaisel tellimusel.
Kaua te lasete end peksta?
Riigikogu värske koosseis on juba enne, kui ta üldse õieti tõsiselt tööle hakata jõudis, raskelt haavata saanud. Isikkooseis on küll täie tervise juures, kuid maine mitte. Postimees kuulutas üleeilse juhtkirja pealkirjaga (“101 mõttetut töökohta”) sisuliselt kogu põhiseadusliku parlamentarismi tarbetuks. Vormiliselt on mõttetuks nimetatud küll 2011. aastast ehk alles järgmise riigikogu liikmetele kavandatavad isikliku abi kohad (muu maailma parlamentides üldlevinud praktika). Sisuliselt aga on nii, et kui parlamendi liige jäetakse ilma vajalikest töövahenditest või abistavast tööjõust, saab ta teha ainult pool tööd või vähemgi, tähendab – ongi mõttetu. Kuid seesama kehtib ju iga töö puhul. Assistentide, abide või nõuniketa ei saada hakkama väga paljudel juhtivatel kohtadel. Eriti nende tööde puhul, mille sisuks palju suhtlemist, avalikke esinemisi, koosolekuid jne, see tähendab, olukordi, kus ei saa vastata telefonikõnedele ega kirjadele, aidata hättasattunuid või lahendada ootamatuid kriise.
Õpikutarkuse järgi otsustades peaks riigi parlament olema mainekujundajale ideaalne toode. Sul on varnast võtta ajalugu, väärtused, palju suurepäraseid kõneisikuid, avalikkuse ja meedia püsiv huvi jne. Kuidas siis on jõutud olukorrani, et koosseis koosseisu järel saab parlament nii institutsioonina kui kohana, kus need 101 röövlit/puupead/parasiiti pesitsevad, halastamatult peksa? Miks pole selle vastu suudetud midagi ette võtta?
Sven Karja: näitleja aeg on üürike
Oled juba varsti ligi aasta tegutsenud Vanemuise teatri draamajuhi kohusetäitjana. Milline on seis – kas usaldatakse sind sel postil edasi tegutsema või tuleb lähitulevikus konkurss?
Eha Raend 29. II 1932 – 21. V 2007
Eha Raend sündis Tallinnas kunstniku perekonnas. Pärast 7. keskkooli lõpetamist 1951. aastal astus ta ERKIsse, mille lõpetas nahakunsti erialal 1957. aastal. 1958–1961 töötas Tallinna kunstitoodete kombinaadis mustritegijana ja seejärel 1961–1988 Tartu Arsis kunstnikuna. 1972–1976 oli ta Tartu kunstikooli õpetaja, 1990. ja 1991. aastal juhendas diplomitöid, alates 1967. aastast kunstnike liidu liige.
Kunstinäitustel hakkas Eha Raend esinema niipea kui kolis Tartusse, isikunäitus koos keraamik Maia Juhkamiga toimus Tartu Kunstnike Majas 1979. aastal.
