Ilmar Raagi film kui probleem

FilmJaak Allik

“Klassi” nõrgim lüli on süžee ettearvatavus, ka teemakäsitluse sügavusest ja uudsusest jääb vajaka.

 

Edasi >

Romaanivõistlus kui läbilõige ja uuenduskuur

KirjandusJan Kaus

 

Üks esimesi 2006. aasta romaanivõistlust kajastavaid tekste pärineb Veiko Märka sulest, kes alustab oma sõnavõttu “Kas sel aastal tuli romaanivõistlus teisiti?” järgnevalt: “Astrid Reinla arvas aastal 1994, et iga romaanivõistlusega algab kirjandus natuke nagu otsast peale.” Romaanivõistluse žürii esimehena julgen seda korrata ka paarteist aastat hiljem, praeguse võistluse esimeses järellainetuses. Tõsi, ükski esiletõstetud romaanivõistlusel märgi maha saanud tekst pole loomulikult jõudnud veel ilmuda, seega on teine, suurem ja olulisem võistluse tulemuste mõtestamise laine veel tulemas. Ehk olekski enne teise laine saabumist sobilik jagada mõningaid mõtteid praeguse romaanivõistluse seisu osas.

ERSO maestro Marrineri käes

MuusikaToomas Velmet

Dirigent SIR NEVILLE MARRINER ja ANDREW MARRINER (klarnet, Suurbritannia) ning ERSO Estonia kontserdisaalis 16. III. 

 

Koalitsiooni sünd

abiks liisuheitjatele

 

Ehk AITAb?

TeaterOtt Karulin

 

Valdemar Väli 3. X 1909 – 17. III 2007

17. märtsil suri 98. eluaastal Eesti maalikooli silmapaistvamaid esindajaid, maalikunstnik Valdemar Väli. Eesti maalikunsti klassikast meenuvad esmalt tema portreed varasemast loominguperioodist. Kunstnike Louis Paveli, Hilda Üpruse ja kunstiteadlase Helmi Üpruse poolfiguurportreed 1940. aastaist olid meeldejäävad ja on seda ka täna, kui vaatame tagasi kunstnike põlvkonnale, kes omandas erialase hariduse hilisimpressionistliku Pallase maalikooli vaimsuses, ent kelle saatuseks oli kohaneda sõjajärgse nõukogude kunstipoliitika reeglitega.