Algaja luuletaja võtab sõna
Jürgen Rooste kurdab eelmise aasta 21. detsembri Sirbis laisa kirjanduse (luule) rohkuse üle. Kirjutavad, avaldavad, aga miks, see jääb mõistatuseks. Tekstid sageli settimata, kogud toimetamata. Debüüte on aga rohkem kui kunagi varem. Palju müra. Ülevast žanrist on saamas subkultuur.
Pealelend: JUTA KIVIMÄE
Praegu kirjutatakse eesti kunsti ajaloo teist väljaannet, kuid siiani puuduvad meil paljude meie kunstis (ajaloos) oluliste kunstnike monograafilised käsitlused. Miks võtsid ette Peeter Singi monograafia kirjutamise? Milline koht on tal meie kultuuriloos?
Baudrillard ja sürrealism
Olen juba aastaid arvanud, et Jean Baudrillard’i “Simulaakrumid ja simulatsioon” on oma teoreetilise kaalu ja kasulikkuse poolest kõige olulisem kaasaega kirjeldav raamat, et meediateoorias on ta enam-vähem A ja O ning et sellest on võimalik tuletada kõik, mida meedia ja kogu maailma funktsioneerimise kohta üleüldse mõtet ja võimalik on teada. Selline seisukoht kõlab kahtlemata absurdse, küllap isegi hullumeelsena, olen isegi jätkuvas ja sügavas hämmelduses, et tänapäeval, kui ükskõik mida võib seletada ükskõik kuidas ja pealtnäha pole millelgi mingisugust tähtsust, saab üks selline raamat üldse olemas olla. See näib ääretult ebausutav, kuid ometi, siin see on, välja antud kirjastuses Kunst aastal 1999, tõlkija Leena Tomasberg.
Raamatututvustus
Reet Piiri
RAHVARÕIVAID EESTI RAHVA MUUSEUMISTArmas ja ülevaatlik kakskeelne raamat (lisaks eestile ka inglise, passib hästi kingituseks kultuurihuvilisele välismaalasele) Eesti suurimast rahvariidekogust; muidugi mahub raamatusse vaid väike valimik kõigist kogusse kuuluvatest komplektidest/esemetest. Toimetanud ja kujundanud Jana Reidla, tõlkinud Tiina Mällo, korrektuuri lugenud Maris Jaagosild, Astra Teetlok. Schenkenberg OÜ, 2006. 128 lk.
