Pealinn meie peas
Tallinna elu korraldamisel juhtub korraga liiga palju imelikke asju. Sõltumata sellest, milline erakond parasjagu linna juhib, niipea kui midagi suuremat ette võtta kavatsetakse, kisub viltu. Siin pole mõtet kahtlustada pahatahtlikkust või korruptsiooni. Et nii reeglipäraselt saadab linnavõimu ettevõtmisi müra ja laialdane mõistmatus, peab viga otsima reeglitest endist. Miks on ikkagi nii, et reeglid juhivad liivaväljakuid tegema sinna, kus on majade koht, parklat sinna, kus peaks olema park, skulptuure sokutama merre, justkui kuiv maa monumentide tarvis oleks otsa lõppenud, linnasüdamesse kuuluvat raekoda rajama linna taha põllule jne?




