MEEDIA: Asümmeetrilised diskussioonid
Praegu veel keskealine lehelugeja mäletab küllap, kuidas aastal 1989, kui hakkas ilmuma ajaleht Eesti Ekspress, tuli värske eksemplar Tallinnas müüki reedesel päeval ajaliselt õhtulehena. Tartusse jõudis ta siis teisipäeva keskhommikuks. Seda kogenud, nimetasin ma selle lehe isekeskis otsekohe Eesti Tilisangaks. Hakata sellisest aeglusest – Pravda jõudis Tartusse vähemalt kaks korda kiiremini – eraldi kirjutama tundus siiski norimisena, sest oli selge: kui lehe väljaandja majanduslikult kosub ja tehnoloogia täiustub, hakkab ka leht jõudma Tartusse kiiremini. Nii läkski.
Eesti popmuusika paremad päevad (vol 1)
Kui 1990ndate teisel poolel tekkis meil kodumaise popmuusika ja eriti vahest rock’i pärast sügavam mure, et domineerivaks saab juba oma sünnihetkel lootusetult rappa jooksnud maakeelne süldimuusika, siis tänaseks on asjalood palju paremad. Sült domineerib, aga ainult tänu rämedatele kaubandusskeemidele. Seevastu tehakse palju ka imehead levimuusikat, mis levib ehk mõnevõrra vähem, aga põhjustab kuulajas hingelise erutuse seisundi. Kolm suunda on siin rohkem esile tõusnud ning häid artiste pakkunud: kodumaine raskemuusika (Metsatölli etno-metal’ist No Big Silence’i rafineeritud jõhkruseni), indie-rock (nii maa- kui ingliskeelne) ning hip-hop, räpp (mis samuti varieerub laial skaalal).
