Raduga sulgemine kui eestivene kirjanduse lugu
Eestivene kirjandusajakirja sulgemine sellisel kujul on kahtlemata õige otsus.
Ahvenamaa, Tuglas ja teised
Väikses Ahvenamaa-killus peegeldub eesti tänapäevase kultuuri alusmüüri ülevus, traagika ja naiivsus.
Punkarid näitasid ühismeelt
Ajakirjanikud pöörasid kogu tähelepanu soengutele jajätsid kahe silma vahele selge tõendi vasakliberaalsete noorte järjest tõusva teadlikkuse ja organiseerituse kohta.
Trompet Kadriorus – USA-Eesti maavõistlus
“Akadeemiline kammermuusika”: INDREK VAU (trompet) ja MARKO MARTIN (klaver) Kadrioru lossis 16. IV.
Juriidiliselt korrektne hunta
Kui rahvas on haige, tuleb helistada kindralile, see on iseseisvas Eestis vana äraproovitud nipp. 1934. aastast erineb praegune Eesti siiski mitmes mõttes. Esiteks, meie vangikongides ei mädane ühtki bolševikku ja õieti pole neid ka põranda all. Teiseks pole kuskil näha ülemaailmset majanduskriisi ning pole ka radikaalseid relvastatud organisatsioone, mida sisepoliitikas ära kasutada. Isegi “lehmakauplemine Toompeal” on täiesti soikunud, riiki juhivad stabiilsed ja riigikogu enamusele toetuvad valituskoalitsioonid. Seega, kindralitel polegi õiget siseriiklikku tööd ja kaitseväe juhataja võib jäädagi ootama tähtsat telefonikõnet presidendilt ettepanekuga korraldada relvastatud riigipööret ennetav relvastatud riigipööre. Punane telefon viitseadmirali laual on tumm.
Hullud päevad von Krahlis
Von Krahli teatri ja Nargen Opera ühistöös põimub Tõnu Kõrvitsa õrn ja nüansirohke muusika noore maalikunstniku Merike Estna maalidega. Teksti autor Maarja Kangro on libretode juures kasutanud muu hulgas Marie Heibergi loomingut. Uue kodumaise ooperi dirigent on Tõnu Kaljuste ja lavastaja Peeter Jalakas. Laulavad Kädi Plaas ja Helen Lokuta (pildil) ning Nargen Opera koor, musitseerib Tallinna Kammerorkester. Videotöötlus Ville Hyvonen, kostüümid Reet Aus ja Tallinna Taaskasutuskeskus. Peeter Jalakas
Kuidas hinnata humanitaarteadusi?
Aili Aarelaiu osutusele (Sirp 17. III), et sotsiaalia on ikka veel Eesti teaduse võõraslaps, pole keegi vastu vaielnud. Eestis kehtib teaduspublikatsioonide hindamisel hierarhia, mille tipus on eriala mainekamad rahvusvahelised ajakirjad – need, mida indekseerib ISI Web of Knowledge. ISI andmebaasidesse kuuluvad näiteks Current Contents e CC e “sii-sii” (esindatud nii loodus- ja täppisteadused kui sotsiaal- ja humanitaarteadused), tsiteerimisindeksid nagu Science Citation Index, Arts and Humanities Citation Index, Social Sciences Citation Index jpt.
