Kirjanik kui kaubaartikkel
Kas elujõulisus on väärtus omaette või on tähtsam tagada võimalikult suur erisuguste annete esiletõus?
Mis on kirjandus? Kes on kirjanik? On ta karjerist või elukunstnik? Kas kirjandus on talle vahend, mis aitab temalgi elus kuhugi jõuda – kirjanike liitu, ajalehte, kaante vahele? Või on see midagi, mis on talle tee iseenese parema mõistmiseni ja sellest lähtuva edasiarenemiseni?
Händeli ilu ja võlu
HÄNDELI ooper “ACIS JA GALATEA” Vanemuise teatri väikeses majas, esietendus 3. II.
Tappa võib, pilgata mitte
Öelge veel, et kunst ei ole kõikvõimas! On küll, sest praegu riputatakse kunsti kaela kogu vastutus Kolmanda maailmasõja puhkemise eest. Kunst on suutnud seda, millega pole hakkama saanud XXI sajandi ainus impeerium (või superriik) USA ega ka globaalsed korporatsioonid, mille vägevust on kombeks hinnata riikide omast suuremakski.
Mis kunst? Karikatuur on vägagi kunst, mille sünnihetke tavatseme teatmeteostes paigutada Vana-Egiptuse või vähemasti Vana-Kreeka õitseaega. Taassündinud Euroopas tunnustatakse karikatuuri iseseisva kunstiliigina Leonardost saadik ehk pea pool tuhat aastat. Kunstis pole ega tohigi olla piire ja tabusid. Ja kui nii, siis ei saa neid olla ka kunsti elutähtsal allhoovusel, poliitilisel kunstil, mille loomus tänase Sirbi keskmistel lehekülgedel põhjalikult lahti harutatakse. Eriti veel Euroopas, mis ju teatavasti on piirideta – ja selle sees on samamoodi piirideta haridus, kaubandus, demokraatia ja muud eurooplase tähtsad harrastused. Kuidas siis mitte kunst?
On sada aastat õh(t)us
Lavastus on iseseisvana isegi parem tervik kui kirjandusteose tõlgendusena.
“Sada aastat...”. Toomas Hussari näidend Gabriel García Márqueze romaani “Sada aastat üksildust” ainetel. Lavastaja Hendrik Toompere jr. Esietendus 28. I Vanemuise suures majas.
Pärnu Uue Kunsti Muuseum
Uue kunstimuuseumi ehitamise plaan on jabur, kui vana toimib edukalt.
Mark Soosaar, mis leping on Pärnu uue kunsti muuseumil Pärnu linnavalitsusega?
