Meedia: Raha ja spordi leotamise aegu
Aastalõpul ei lähe vist päevagi, kui ajakirjanduses ei ilmuks mõni edetabel või mõnes konkreetses kategoorias aasta inimese, taime või nähtuse valimine. Võta nüüd kinni, kas seda tehakse igavusest või fantaasiapuudusest. Meie näiteks valisime 1982. aastal nõukaaegses ülikoolis kolhoosis olles endi hulgast esimese Lennoni, teise Lennoni, kolmanda Lennoni ja... lohutus-Lennoni. Igav oli ja poisse lihtsalt kursusel rohkem ei olnud.
Tagasivaade muusika-aastale 2005
Küllap on igal aastavahetusel nii, et kui aasta läbi saab, näib see eelneva(te)ga võrreldes mingis mõttes eriline olevat. Oli ta siis seda, või polnud. Siiski tundub praegu tänavustele muusikasündmustele tagasivaatelist pilku heites, et muusika-aasta 2005 oli tõepoolest väga mitmes mõttes tähelepanuväärne. Ning seda mitte ainult sündmuste hulga ehk kvantiteedi, vaid ikka kvaliteedi poolest. Tõtt-öelda ei mäletagi, et lähiaastatel oleks meie muusikaelus juhtunud järjest nii palju, nii silmapaistvaid ja nii laialdases ampluaas ettevõtmisi. Ent otsustage ise.
Raamat Prantsusmaa kultuurilise identiteedi loojast
Levi ei püstita küsimust, kas prantsuse identiteedi loomine on hilisem konst-ruktsioon või on tegemist juba Richelieu’ enda sõnastatud eesmärgiga.
Lapsemeelne sissejuhatus Anderseni maailma
Urmas Lennuk, “Muinasjutumees”. Lavastaja Ain Prosa, kunstnik Kalju Kivi, helilooja Ardo-Ran Varres. Osades Andres Roosileht või Hendrik Toompere, Ingrid Isotamm või Laura Nõlvak, Karin Rask või Lee Trei, Anti Kobin või Taavi Tõnisson, Tarmo Männard või Riho Rosberg, Liivika Hanstin või Tiina Tõnis. Esietendus Eesti Nukuteatris 10. XII.
Haljand Udam 8. V 1936 – 17. XII 2005
Eestisse on jõudnud kurb sõnum: Rooma lähedal Viterbo haiglas lahkus ootamatult pärast lühikest rasket haigust Eesti Kirjanike Liidu liige, tõlkija, publitsist, entsüklopedist ja Idamaade asjatundja Haljand Udam.
Haljand Udam lõpetas Tartu ülikooli 1959. aastal geoloogi eriharidusega, kuid oli juba siis Pent Nurmekunna õpilasena asunud ülikooli orientalistikakabinetis õppima Ida keeli. Aastail 1963–1964 õppis ta Taškendi Riiklikus Ülikoolis pärsia keelt ning aastail 1967 – 1971 oli Moskvas NSVL Teaduste Akadeemia orientalistikainsti-tuudis aspirant iraani filoloogia alal, samas kaitses ta 1971. aastal väitekirja “Pärsiakeelse sufismiterminoloogia semantilised erijooned”. Ka hiljem näis Haljand Udam mitmel korral end täiendamas nii Taškendis kui ka Dušanbes. Temast kujunes üks kõige olulisemaid Ida kultuuri vahendajaid eesti keelde ja kultuuriruumi. Alates 1971. aastast töötas ta “Eesti entsüklopeedia” toimetuses teadustoimetajana (1993 – 2003 kirjanduse ja kunsti toimetuse juhataja). Tema teeneks oli orientalistika maailmatasemel kajastamine entsüklopeedias ka nõukogude aja kõige suurema vaimse surutise ajajärgul. Ta on entsüklopeedia mõlema väljaande paljude eesti ja maailmakirjanduse ning ajaloo-, usu- ja filosoofiaalaste artiklite autor ja toimetaja. Haljand Udam oli Eesti Entsüklopeediakirjastuse üks vaimseid alustalasid.
