UUDISED
•Pianist Indrek Laul valiti juilliardi kooli saja parema lõpetaja hulka. Tänavu juulist kuni maini 2006 tähistab maailmakuulus Juilliard School New Yorgis oma 100. aastapäeva. Pidustuste avamiseks anti välja ka 200-leheküljeline juubelialbum, mille lõpuosas tutvustatakse kooli sajandi puhul ka sadat selle kõigi aegade tähelepanuväärsemat lõpetajat koos eluloo ja fotodega. Nende saja hulka on albumisse valitud ka meie pianist, ainsa Eesti muusikuna Juilliardi kooli doktorikraadiga lõpetanud Indrek Laul.
Juubelialbumis on meie muusikuga kõrvuti pianistid Van Cliburn, Stephen Hough, Frederic Chiu, viiuldajad Itzhak Perlman, Sarah Chang, Cho-Liang Lin, tšellist Yo-Yo Ma, trompetist Wynton Marsalis, lauljad Renée Fleming, Barbara Hendricks, heliloojad Philip Glass, Ned Rorem, dirigendid James Levine, James Conlon, Leonard Slatkin ja paljud teised tuntud muusikud.
“Malevas” pulli ei saanud
Ei ole sidusat põhjuse-tagajärje ahelale ehitatud lugu, kuid just komöödias on see vajalik, muidu jäävad katked eraldi naljapaladeks. “Malev” on riiklik amatöörfilm.
Ajalooline komöödiafilm “Malev”. Režissöör Kaaren Kaer, stsenaarium Õ-Fraktsioon (Kaaren Kaer, Tõnis Leht, Lauri Lippmaa, Erik Moora), operaator-lavastaja Andrus Prikk. Osades Ott Sepp, Mirtel Pohla, Üllar Saaremäe, Ain Mäeots, Mait Malmsten, Märt Avandi jt. Kunstnikud Leen Võrno ja Marge Martin, monteerijad Jüri Šestakov ja Tambet Tasuja. Produtsent Anneli Ahven. Tootnud Exitfilm, Õ-Fraktsioon ja ETV, 2005, 109 min. Esilinastus 7. IX Tartus ja 8. IX Tallinnas.Lembitu (Ain Mäeots). Foogt Hippolytis (Märt Avandi) ja Uru (Ott Sepp).
Briti loogika
Ükski näitusel esitatud töödest ei juhindu otseselt visuaalsusest.
Briti maalinäitus “Supernoova” Tallinna Kunstihoones kuni 18. IX.
Majandusalase mõtlemise ajaloost (1.)
Kodukoldeline Eros määrab majanduse arengus kokkuvõttes rohkem kui rahvusülesed lepingud.
“Näen laineid rullumas, Mikael el-Hakim, näen laineid rullumas sajandist sajandisse. Iga lainehari on uus rahvas, iga lainepõhi on uus surmaväli. Ja kõik kordub alati sama asjatult, sest inimesed ja rahvad ei võta kunagi õppust ja kui võtavadki, on nende lainepõhi juba lähedal,” ütleb 1529. aastal Mohácsi sõjaväljal jalutades sultani ehitusmeister Mika Waltari romaanis “Mikael Hakim”.
Teatrite loominguliste juhtide teadaanded
Tihe suveteatrihooaeg on läbi, algamas on uus siseteatrihooaeg. Kaugel pole ka eesti teatri aasta. Sirp tundis huvi, mida tõstaksid meie teatrite loomingulised juhid oma tegemistes esile eelseisval hooajal ja mis mõtteid nad mõlgutavad?
Peeter Tammearu, Ugala
Josef K. Azazello, eskvaier
Suurrahvastel ja väikerahvastel on üks erinevus, millele pole eriti suurt tähelepanu osutatud, kuid mis ometi avaldab küllaltki tugevat mõju nende eksistentsile, ja nimelt: viis, kuidas moodustub nende kirjanduskaanon.
Pole saladus, ja ma loodan, et ka mitte poliitiliselt ebakorrektne, kui ma ütlen, et suurtel rahvastel, vähemalt suurtel kultuurrahvastel, on tavaliselt ka suurem kirjandus, nii mahult kui ka mõjujõult. See on sama hästi kui loodusseadus ja eitada seda ei maksa, nagu pole põhjust ka kompleksiks: on asju, mille vastu oleme võimetud. Vastavalt kujuneb välja ka suurrahva kirjanduskaanon, mis on valdavalt oma kirjanduse keskne.
