Maalimise keelumärk, millest keegi kinni ei pea
Ku keelumärginäitust tuleks käsitleda retoorilise vastusena kunstnike liidu paarile maalikesksele aastanäitusele.
Noras vormis muusikalise kalliskivi
Sarjas ?Bravissimo!?: TALLINNA KAMMERORKESTER ja ARTO NORAS (t?ello, Soome) ANDRES MUSTONENI juhatusel Tallinna Metodisti kirikus 25. V.
Kontsert Tallinna Metodisti kirikus sarjast ?Bravissimo!? oli ühtlasi Tallinna Filharmoonia hooaja lõppkontsert, mis pakkus kõrgetasemelise muusikaelamuse. Publiku ette astusid Tallinna Kammerorkester Andres Mustoneni juhatusel ning solistina Arto Noras (t?ello) Soomest.
Prantsusmaa moment
Ametnikud ja poliitikud on loonud Euroopa kodaniku fiktsiooni, millel pole tegelikkusega palju pistmist.
Olles olnud nädal enne referendumit veendunud selle läbikukkumises, kaldusin tõlgenduse otsingul mõtisklema Prantsusmaa eist kui Pariisi reaktsioonilisest momendist. Inspiratsiooni sain autoriteetse Brüsseli think-tank?lase Michael Emersoni (Centre for European Studies) arvamusest, et Euroopa ja tema ümbrus on hetkel revolutsioonilise momendi künnisel, mida viimasel paaril sajandil on ehk ette tulnud neli-viis korda. Emerson usub nimelt, et Oran?i, Rooside, Tulpide, jms revolutsioonide kaudu edeneb protsess, mis võib nihutada stabiilse demokraatia piirid hoopis kaugemale kui seni ja põliselt.
Kas boheemlus või aktivism?
Mati Unt ja Arvo Valton tõstavad mind esile seoses mu esseekogumikuga ?Uued tuuled teatris ? ühiskonnaarengu mõjutamise võimalus? kui legendaarset isikut 1970ndate-1980ndte Pariisis (Sirp 11. II 2005). Arvo Valton räägib oma novellide esitamisest minu prantsuskeelses tõlkes paarikümne inimese ees minu pool Pariisi vanalinnas novembris 1976 koos flöödimängu ja veiniga. Ta ütleb, et ?Vahur Linnuste isiku kaudu avanes minule tõeline ja mitte demonstratiivne boheemlus?. Kui üks mu prantsuse sõpru kuulis, et mind on boheemlasena esitatud, reageeris ta teravalt selle vastu, öeldes, et boheemlane pole ma kunagi olnud. Arvan ise ka, et boheemlus on midagi muud kui mu tolleaegne tegevus Pariisis.
Käsitlen ise boheemlust oma mainitud raamatus seoses Valle Incláni draamaga ?Boheemia valgus?. Peategelane on selles Hispaania rahvusteadvuse kujunemises suurt rolli mänginud poeet, kes kõrgesse ikka jõudes jääb pimedaks ja elab suures vaesuses. Oma vanade raamatute müügist saadud raha eest läheb poeet koos teda imetlevate sõpradega rahasaamist kirjandusrahva kõrtsides sisse õnnistama, mis raha juurdesaamisel pikeneb mitmepäevaseks ja lõpeb poeedi traagilise surmaga. Ka Puccini ooperi ?Boheem? peategelane Rodolfo on majandusliku häda küüsis ega tea, kust saada raha toa kütmiseks ja kõige lihtsamaks eineks. Boheemlus on esitatud majandusliku probleemina: kust saada raha edasielamiseks vaimselt ja füüsiliselt täisväärtusliku inimesena?
