Uudised

UudisedVirve Normet, Priit Kuusk, Villi Ehatamm

KUNST

Edasi >

Antisemiitluse jäljekütlus

FilmMihkel Mutt

?Piiblimaastikele? vahepeal oma pühapaigad rajanud araablaste ja juutide suhete puhul ei saa lähtuda enam üksnes ajaskaalast.

EK direktor Aivar Mäe eksis hinnanguga

MuusikaToomas Velmet

Vladimir Ashkenazy hämmastab nii dirigendi kui ka pianistina.

Rahvastikuvananemine

SotsiaaliaKalev Katus

Aeglane, kuid pöördumatu rahvastikuvananemine paneb proovile ühiskonna juhtide perspektiivitunde.

Ligikaudu poolteist sajandit tagasi tuvastatav rahvastikuvananemine on XXI sajandi alul jõudnud etappi, kus protsess on tõsise rahvusvahelise tähelepanu all. Ja õigusega, sest toob ju see endaga kaasa suured ümberkorraldused riikide sotsiaalmajanduslikus ja poliitilises elukorralduses. Muudatustega tuleb alustada Euroopas, veel täpsemini Hajnali joonest põhja ja lääne pool, kus demograafilised protsessid on XVII sajandi lõpust vähem või rohkem muust maailmast eespool. Kes Hajnali joont ei tunne, siis kõlbab ligikaudselt praegune Euroopa Liidu idapiir.

Miks mitte abielluda Iwonaga

TeaterKristel Nõlvak

Theatrum otsib võimalust kinni püüda algaja vaimu, et selle tundlikkust uurida ja mitte kunagi meelest lasta.

Witold Gombrowicz, ?Iwona, burgundi printsess?, tõlkinud Hendrik Lindepuu. Lavastaja ja helikujundaja Marius Peterson, kunstnik Laura Pählapuu, liikumine Tiina Mölder, valguskujundus Airi Eras. Osades VHK teatrikooli abituriendid Karl Annus, Maarja Ervald, Maria Kivirand, Kristopher Luigend, Hans Luik, Siiri No?ka, Katariina Ratasepp, Kristjan Sein, Johannes Vene, Sandra Üksküla; teatrikooli vilistlased Kersti Lõokene, Vootele Vaher ning XI klassi õpilased Rainar Aasrand ja Kristjan Üksküla.

Lew R. Berg 1968 ? 2005

Keele InfolehtAlgernoni toimetus

27. IV lahkus siitilmast jäädavalt eesti ulmekirjanik Lew R. Berg, militaar- ja madinaulme üks järjekindlamaid praktikuid Eestis. Sellise kõlava pseudonüümi taga varjas end Leho Raie, kes teenis oma igapäevast leiba turva- ja valvetöötajana.

Pseudonüümi all kirjutavate autorite puhul kipub enam kui tavapärane olema, et autori enda elust kuigi palju ei teatagi... ja eks see üks pseudonüümi kasutamise eesmärke ka on. Lew R. Berg meenutas sageli, kuidas ta koolipõlves oma esimese kirjandusliku tunnustuse saavutas, kirjutades kirjandi asemel ulmejutu ning saades õpetajalt hinnangu ?Sina pole seda kirjutanud?. Kas on see nüüd loojamüüt või nii juhtuski, seda ei saa tagantjärele enam keegi kindlaks teha ning kas see ongi oluline?