Uudised

Inimelu mõte on alati seisnenud ebavõrdsuse tootmises

Mispärast on Võrdsus saatnud inimkonna ajalugu mingi ülimat õnne tõotava, kuid paraku saavutamatu paleusena? Mõistmaks küsimust täielikult, tuleb arvestada, et Võrdsus ilmutas end enne Prantsuse revolutsiooni ajal suurnõudeks muutumist ka kaudsemalt. Kui näiteks Platon kuulutab kõige hõlmavamaks vooruseks Õigluse, siis kaudselt on sellega öeldud, et inimeste elu täidab ebaõiglus, s. o ebavõrdsus. Ja kui kristlus näeb täiuse esmast tingimust varanduse puudumises ja varanduslikus ühisuses (kommunismis), siis seegi pole muud kui sõjakuulutus ebavõrdsusele. On siis tõesti tarvis teadvustada, et kommunism pole mingi hiljutist päritolu väärõpetus, vaid iidammune, kogu õhtumaist arengulugu saatev mõttevooluke? Ühisusest tuleneva õnne poole püüeldakse juba ühes Aristophanese komöödiaist (?Naised rahvakoosolekul?). Platon teadagi võttis noid naiselikke mõttekäike kriitikaga ja andis oma õpetuses täiuslikust riigist neile meheliku ja tõsiteadusliku rüü. Kommunismiideaal jäi toimivaks kahe aastatuhande vältel ja selles on üks põhjusi, miks sotsialism, sarnaselt muude suurnähtustega, muutus XIX sajandil teaduslikuks, et siis järgmisel aastasajal kanda suisa enneolematuid vilju. Nood on ootuspäraselt varasema eelloo täielikult varjutanud. 

Kaader Esra Erseni videost ?Vennad ja õed?. 2003.

Alustan natukene ulakalt. Mulle on räägitud, et ajal, mil Edgar Savisaar oli veel üleminekuvalitsuse juht, arutleti Toompea koridorides tõsimeeli selle üle, mis võiks saada nüüdseks ilmunud raamatu pealkirjaks. Savisaar oli isegi andnud oma tollasele abile sellesisulise ülesande ? kuulata maad. Naljahambad pakkusid abile ?Minu võitlust?, kes selle soovituse ka valitsusjuhini viis...

TOIVO TULEVI autoriõhtu ?Deux? Niguliste kirikus

21. I: Monika Mattiesen (flöödid), Kädy Plaas (sopran), Risto Joost (kontratenor), Aare Tammesalu (t?ello), Ene Nael (klavessiin), Harry Traksmann (viiul), Jorma Toots (klahvpillid), Tallinna Kammerorkester TÕNU KALJUSTE juhatusel. Kaastegevad Vox Clamantis ja Nargen Opera koor, Margo Kõlar ning Hans-Gunter Lock (heli).

Moskva peibutab piirilepinguga, mida pole õieti kummalegi tarvis, et kaela määrida deklaratsiooni.

Bütsantsi pooleteise tuhande aastane kogemus õpetab: diplomaatia ei ole aumeeste kokkulepe, vaid kaupmeeste tehing. Võib-olla ainus valdkond Teise ja Kolmanda Rooma ajaloos, mis tugineb turumajanduslikule mõtlemisele. Eurooplane, kelle meelest turumajandus on midagi pelgalt materiaalset,  millega eetikat ei mõõdeta, ihkab selgust ja konkreetsust ning kaotab idamaise turu sagimises ja tingimises enamasti pea. Idamaine ärimees on seal aga nagu kala vees: kuhjab kümned asjad kokku ning müüb ?imeodavalt? maha. Eurooplane ei saa tihti arugi, kui halastamatult ta on pügada saanud.

Üks Hasso Krulli luuletus algab reaga ?Ärgata nagu valgus, heatujuline ja näljane?.