Alanud aasta käejoontest
Mida oodata eesti filmilt 2005?
Tänavune aasta algas täispika eesti filmi esilinastusega 1. jaanuaril. Tõsi, telemängufilmiga, aga siiski. Veel viis aastat tagasi ei tehtud Eestis ühtki mängufilmi. Seega, algus oleks justkui paljulubav. Allpool mõnest nähtavamast käejoonest aastal 2005, mis lubaks eesti filmile helgemat tulevikku ennustada, ilma põigeteta kunstilistesse aruteludesse.
Eesti Raudtee ja Sirbi kirjandusauhind
Ervin Õunapuu kirjutab oma kurvas fantaasias ?Määritud hinged?, et kaks ülimoodsat Saksamaalt ostetud diiselvedurit vedasid presidendi erirongi meeletul kiirusel Moskva poole. Soomusrongi ees kihutas punane julgestusdresiin, kõikides semaforides põlesid rohelised tuled, mundrites jaamaülemad andsid au ja vastutuul lõi eriagent Vallastel hinge kinni. Oli 23. august 1939, aga mitte 9. mai 2005, ning rongis ei istunud mitte KP, vaid Konstantin Päts. Lugeja teab või aimab, mis sellest fantastilisest sõidust välja tuli. Ja kõik, mis on fantastiline, kujuteldav, vaimusilmas manatav, on kuidagi ka tegelik, reaalne, olemasolev. Sest kujutlus ja elu käivad käsikäes, künnavad nagu härjapaar kirjaniku adrakurgede ees. Läinud kevadel Umara kirjastuses üllitatud Ervin Õunapuu raamat ?Eesti gootika II? sisaldab autori määratlusel tosina veidrat juttu. Mis saanuksidki mullu eesti proosas elusamad olla kui Õunapuu õudsed ja kaunid novellid? Nendes on rahvuslikku sarmi ja internatsionaalset karmi, lõhnu, värve, helisid ja maitset (seapõiega kaetud aknaauk, siilinahast kiiver, kruusitäis värskeid kaanipisaraid, utevillast keerutatud taht, nagisevad saanijalased, lustiseen ja võluvoodi, kanepivihast padi, eetritünnis ligunevad valged kärbseseened, irvitava roti oran?id esihambad, kuivatatud porikärbestest mõnusalt pragisev madrats, prüsseli uimastajate büroo võimumees, kuningatütart naiv seakarjus jne). Ervin Õunapuu on loonud talle eriomase, lõikavalt ja nauditavalt sõnatäpse ning hoiatava gootika, mille vundament kindlalt Maarjamaa mullas nagu Wiiralti tamme juured.
Debütandid Estonia ?Don Giovannis?
W. A. Mozarti ooper ?DON GIOVANNI? rahvusooperis Estonia 18. XII, osades Asta Krik?čiūnaitė, Laimonas Pautienius, Heli Veskus, Priit Volmer, Mati Kõrts jt.
Estonia ooperimajas sai 18. XII näha Mozarti ?Don Giovanni? vaimustavat etendust. Kuigi nimetatud ooperi esietendus on mitme aasta tagune sündmus (lavastaja Neeme Kuningas), oli sellel õhtul juures väga pidulik hõng. Don Giovannit laulis noor Leedu bariton Laimonas Pautienius, kes võitis möödunud suvel Klaudia Taevi nimelise lauljate konkursi ja Pärnu kontserdimajas viibinute südamed. Tõenäoliselt seisab sellel solistil ees suur karjäär: tal on veendunud ja meeldiv häälekäsitlus, väga hea füüsise valdamine, tõeline ning siiralt mõjuv temperament ning kaunikõlalisele hääletämbrile lisaks ka äärmiselt sarmikas väljanägemine. Kõik omadused, mis vajalikud Mozarti ideede lavaletoomiseks, sest ka ooperi finaalis vajalik saatust trotsiv dramatism toodi meile, kuulajaile, lausa sülle.
Mida tähendab olla professor?
Peatselt valitavad professorid määravad Eesti ülikoolide taseme mitmeks aastaks.
Lähinädalatel kuulutatakse Eesti ülikoolides välja järjekordsed professorite valimised. Kuna ülikooli näo kujundavad suuresti seal töötavad professorid ning on Eesti huvides, et Eesti ülikoolide nägu oleks järjest ilusam ja tervem, siis on pealkirjas tõstatatud küsimus igati ajakohane. Seda enam, et nii mõnegi praeguse professori puhul on väljendatud kahtlust tema ametikohale sobivuse suhtes: kas ei ole ta nähtav rahvusvahelistes teadusalastes andmebaasides või pole tema juhendamisel kaitstud ühtegi doktoritööd või pole ta saanud ühtegi olulist uurimisgranti. Eesti avalikud ülikoolid on küll sõlminud kvaliteedileppe, kus muu hulgas kirjas ka professoritele esitatavad nõuded. Paraku on need nõuded professori olemuse sügavamaks mõistmiseks ebapiisavad. Millised võiksid olla omadused, mis ei ole ehk hästi mõõdetavad ja formaalselt kirjeldatavad, kuid mis ometi peaksid olema igal professoril?
Mis on ?teatri asi??
Eva Östergren, ?Girlpower?. Lavastaja Malin Stenberg, kunstnik Heidi Saikkonen. Osades Ylva Gallon, Josefin Ljungman, Gunilla Johansson, Karina M. Johansson, Ann Lundgren ja Rasmus Lindgren. Backa teatri (Rootsi) külalisetendus Tallinna Linnateatri taevalaval. Reko Lundan, ?Tarbetud inimesed?. Lavastaja Reko Lundan, kunstnik Teppo Järvinen. Osades Eero Aho, Hannu-Pekka Björkman, Tiina Lymi ja Sari Mällinen. KOM-teatri (Soome) külalisetendus Tallinna Linnateatri taevalaval.
?Girlpower? ja ?Tarbetud inimesed? on teatrikunstina üpris erinevad, rootslaste lavastus plakatlikum ja deklaratiivsem, soome oma kujundlikum ja peenem, ent neil on tähtis ühisosa teatrivälistes hoiakutes. Kuigi ? miks peaks seda pidama teatriväliseks? Võib-olla üks nende lavastuste olulisi sõnumeid oligi see, et ehk tuleks nihutada horisonti kujutluse osas, mis on ?teatri asi?.
