Uudised

UudisedPriit Kuusk, M. Moot

KUNST

Hansapanga tänavuse kunstipreemia sai Gints Gabrāns. Preemia laureaadi valimise juures tõsteti esile Gabrānsi pikaajalist projekti ?Starix?, meedia võimu uurivat mitmekihilist tööd. Autor osutab tarbimisühiskonna teeseldud väärtuste tühisusele, kasutades selleks meedia vahendeid. ?Starix? on olnud eksponeeritud mitmetel rahvusvahelistel ning kodumaistel näitustel. Gabrāns õpib Läti kunstiakadeemias stsenograafiat. Tema tegevusalad on installatsioon, objektikunst, videokunst, maal, lavakujundus, net.art ja aktsioonid. Rahvusvahelisse ?üriisse kuulusid Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuse juhataja Sirje Helme, Leedu KKK kuraator Raimundas Malakauskas, Läti KKK direktor Solvita Krese, Stockholmi Moderna Museeti kuraator Iris Müller-Westermann ning Hansapanga grupi kommunikatsiooniosakonna projektijuht Riin Õng. Teised finalistid olid Leedu kunstnik Eglė Rakauskaitė ja Eesti kunstike paar Killu Sukmit ja Mari Laanemets.

Edasi >

Meierhold ja tõusikust fa?ist

FilmVaapo Vaher

Juhtus nii, et 1934. aastal abiellus kuulsa avangardlavastaja Vsevolod Meierholdi noorem tütar Irina kolmandat korda. Peigmeheks vähetuntud näitleja Vassili Merkurjev. Kolmekümnesed pruut-peig suurt pidu ei pidanud ja alles jupp aega pärast paariheitmist viidi erutunud väimees maestro Meierholdi luksuskorterisse äia palge ette. Kohtumine möödus erakordselt jahedas õhkkonnas. Meierhold, kellele Merkurjevit tutvustati, noogutas väimehele, tõusis lauast, vabandas, et tal on kiire, ja sulgus oma kabinetti.

Raamatututvustus

KirjandusJ. R.

Harald Rajamets

Dekadents või avangard?

KunstTriin Teramäe, Uve Poom

Laupäeval, 18. XII kell 21 antakse Von Krahli baaris ja filmisaalis uue ürituste seeria ?Manifest?, öö kultuuri­gurmaanidele, sürrealistlik avalöök. Üles astuvad Eesti esisürrealist Andres Ehin, Eriti Kurva Muusika Ansambel ja Tolstoi Daughters eesotsas Jürgen Roostega. André Bretoni ?Esimese sürrealismi manifesti? katkeid loeb ette luuleklubi Nartsiss president Taavi Eelmaa. Sündmuse desserdiks on Kiwa projekt performance ?Olematute bändide festival?.

Eesti Heliloojate Liit 80

MuusikaToomas Velmet

EHL oli esindatud noorimast staa?ilt auväärseimani ealt.

Pühapäeval, 12. XII tähistati Kadrioru lossis pidulikult Eesti Heliloojate Liidu 80. aastapäeva. 1924. aasta ?detsembrikuul kutsuti Tallinnas ellu Eesti akadeemiline helikunstnikkude selts, kelle eesmärgiks on ühendada Eesti elukutselisi helikunstnikke...? ? niisugune teade ilmus 2. I 1925 ajalehes Vaba Maa. Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts (EAHS) ühendas nii heliloojaid kui interpreete.

Balti ratsu Putini lipuväljal

SotsiaaliaAndres Herkel

Zbigniew Brzezinskil on kuulus metafoor, mis kujutab Euraasia poliitilist kaarti suure malelauana. Tema samanimelises raamatus ?Suur malelaud? on Eestit vaid korra mainitud, sest enamasti käsitleb maestro Balti riike geostrateegilise tervikuna, mis nende ükshaaval loendamist ei eelda. Meil siin sobib siiski küsida: milline peaks olema Eesti osa sel malelaual, kus Brzezinski raamatu ilmumisest saadik on mõnigi positsioon ümber mängitud või ümbermängimise faasis? Kujutada end lipu või kahurina on selge suurushullustus. Samas ei tahaks meie äsjase staatusemuutuse taustal ? pean silmas kuulumist Euroopa Liitu ja

NATOsse ? leppida ka jõuetu etturi rolliga. Ideaalis peaks Eesti olema hoopis väike väle ratsu, kes oskab üllatada ning teravusi luua.

Endlas valib Palu

TeaterRait Avestik

Lavastaja ja kunstnik suruvad endas häid ideid maha, et lavastus oleks võimalikult ?normaalne? ja realistlik.

Mängivad pokkerit: Mugsy ? Lauri Kink, Stephen ? Enn Keerd, Carl ? Tambet Seling, Ash ? Mihkel Smeljanski.  Ants Liigus

Tagasivaade konfliktide(ta)konverentsile

Keele InfolehtMaris Saagpakk

Novembrikuu teisel nädalavahetusel peeti Saksamaal Lüneburgis konverents ?Rahvuslikud ja etnilised konfliktid Eestis ja Lätis sõdadevahelisel perioodil?.

Saksamaal on keerulise ajaloo tõttu nii mitmeski Ida-Euroopa riigis veel lahendamata probleeme ja teravaid vaidluspunkte, eriti puudutab see Poola ja T?ehhi alasid. Omamoodi isegi huvitav, et Saksamaa ja Eesti suhteid mineviku varjud sugugi ei tumesta. Konverentsi õhkkond näitas, et tänapäeva eestlastele ja lätlastele on tolleaegsed rahvuslikud konfliktid küll huvitav teema, kuid see ei puuduta meid enam väga teravalt. Tundub seega, et emotsionaalsel pinnal ja rahvusliku eneseteadvuse seisukohalt konflikte enam ei olegi. Küll aga on lahendamata küsimusi ja uurimata valdkondi ajaloolaste vaatenurgast vaadatuna.