Uudised

Tänase vene kirjanduse jõletis Vladimir Sorokin kinnitas hiljuti oma kobav-tasase häälega, et kirjutab elu suurimat romaani pealkirjaga ?Romaan? ja see erineb tema senisest loomest pöördeliselt. Selles polevat ühtki roppust, elementaarsematki suguakti, kõnelemata oraalorgiaist või laibakeppimisest. Ometi tulevat raamat armastusest. Kas ta püsib ka edaspidi platoonilisuses, sõltuvat ta personaalsest  kirjanduslikust protsessist.

Sorokin on ka tuntud filmistsenarist, selles spetsiifikas liigub ta vastupidist rada. Tema eelmised filmilood on olnud suhteliselt süütud, alles hiljutises Ilja Hr?anovski lavastatud filmis ?4? paiskub stsenaarium sorokinlikku patoloogiasse.

Lõpp on lõpp. Lõpp on tavaliselt ka mingis mõttes lõplik. Ent kuidagimoodi seostub lõpuga ka algus, mida võib ju jällegi mingis mõttes märgistada ka kui ?ärkamist?. Seda küll juhul, kui sellele algusele eelnes ?uni?, ?magamine?, ?öö?, ?seitsme- või kuuesaja aasta pikkune orjaöö?. Ja nii edasi. See oleks Eesti/eesti juhtum. See oleks eestluse n-ö isamaakõneline ajalugu, võõrvõimudest sandistatud rahva ägamine, kibestatud rahvusjuhtide kunagine demagoogia.

Kusjuures seda ?ööd? ei ole kombeks nimetada ?okupatsiooniks?, veelgi vähem ?annekteerimiseks?. Sest Carl Robert Jakobson (1841 ? 1882) vist ei tundnud (vähemalt eestikeelselt) neid sõnu ja tema ?Kolm isamaa kõnet? (1870) on kolikambris. Meest teatakse-tuntakse, tema n-ö tegelikku isamaalisust aga mitte.

Infotankistide (Anu Vahtra, Reimo Võsa-Tangsoo, Katrin Tees, Maris Mändel, Taavi Suits ja Piret Räni) ?Soorollid segavad suhtlemist? (2004, fototöötlus, installatsioon linnupuuriga).

Paavo Järvi. Estonian National Symphony Orchestra, Truls Mørk (cello), Ellerhein Girls? Choir. CD Arvo Pärt, ?Pro et contra?. © 2004 EMI Records Ltd / Virgin Classics.

Kogu Eesti välispoliitika Venemaa suunal on inspireeritud minevikukujutlustest ning seetõttu takerdunud.

Eesti (välis)poliitikas on alati olnud tendents tõmmata paralleele praeguse Venemaa ja omaaegse Nõukogude Liidu vahel. Tendents on järsult hoogustunud sel aastal, ajendiks Venemaa välispoliitiline aktiviseerumine ja riigi majanduselu ning sisepoliitika tsentraliseerimine. Muidugi lisavad õli tulle Ukraina valimised.

Mehed otsivad elus uut: olgu see võimalus kehastuda koeraks, armuda kitse või sukelduda deemonliku naise kutsel lõpmatusse

?Ehitusmeister Solness?. Ehitusmeister ? Hannes Kaljujärv, Hilde Wangel ? Kersti Heinloo.Alan Proosa