Kommunistlik Kristus ja tagurpidi salto
Nõukakinos oli vist üksainus näitleja, kes rahuldas ühesuguse ammendavusega mõlemast soost vaatajat: kerkis naistele maskuliinse ilu ideaaliks ja meestele üllaks eeskujuks. Kõnelen Vassili Lanovoist. Tema näopilte müüdi toona miljonilistes tiraa?ides ja ühtmoodi usinalt rabasid neid putkalettidelt nii mehed kui naised. Pärast mängufilmi ?Ohvitserid? (1971) menukat linalejõudmist tõusis noorukite seas plahvatuslikult pürgimine sõjakoolidesse. Lanovoi loodud ohvitser Ivan Varavva püstipäine kuju, kes oli õilsalt truu sõjaväelisele uhkusele ja aule, lõi pagunimeeste ümber vastupandamatult romantilise oreooli.
Naiste silmad vesistusid aga ?Anna Kareninat? (1968) jõllates, kus Lanovoi etendas Vronskit. Lanovoi mängis kinos kümneid kütkestavaid osi (ka ?Sõjas ja rahus?, ?Turbinite päevades? jm) ning enam-vähem kõiki saatis kollektiivne vaatajavaimustus. Mind köidab aga Lanovoi roll, mida kunagi pole täiel häälel ülistatud, vihjan peaosatäitmisele ideoloogiafilmis ?Pavel Kort?agin?.
Üks Hellinna unistus
?Suure mängu? stsenaariumis leiavad radikaalsemad kunstinäitused aset Kumus, mitte Kiasmas.
Sel nädalal tähistab Eesti Kunstimuuseum 85. sünnipäeva. Aasta pärast avatakse kunstimuuseumi uus maja Kumu. Kumu-ootuste eri püüab ärgitada avalikku diskussiooni Kumu rolli ja tähenduse üle: mida ikkagi ootame meie uuelt kunstimuuseumilt? Seekord vaadatakse Kumu tulevikku peamiselt seestpoolt, ka arhitektuurimuuseumi direktori Karin Hallas-Murula käsitlus muuseumide kohast edu-Eestis on ju siseringi seisukohavõtt. Täna kell 12 jätkatakse arutelu Kadrioru lossis konverentsil ?Kohtumine ristteel. Muuseum kui ühiskonna sõlmpunkt? (vt täpsemalt 12. XI Sirp, lk. 24). Sirp on avatud laiemale diskussioonile Kumu, aga ka muuseumide üle üldse.
?Con brio?
auhinnad jagatud
VIII konkurssfestivali ?Con brio? lõppkontsert 14. XI Estonia kontserdisaalis.
Juudi süvakultuuri festival on Eestis üks samm, et olla kultuuririik
22. ? 24. novembrini peetakse Eestis esimest korda juudi süvakultuuri festival. Plaanis on korraldada see igal aastal, järgmise aasta programmgi on enam-vähem koos. Festivali initsiaatorid ja kunstilised juhid on Jaan-Eik Tulve, Jaan J. Leppik ja Ilja Sundelevit?. Seekord on ürituste keskmes muusika. Emil Zrihan on emotsionaalne, võimas laulja, kelle hääle unikaalsed omadused nagu vibrato ja kontratenori vokaalsed võimed on need, mis väljendavad Hispaania ja Põhja-Aafrika juutide religioosse muusika pingestatust ning Andaluusia muusikakultuuri energiat kõige ehedamalt. Tema kontsert on 23. novembril Tartus Vanemuise kontserdimajas ja 24. novembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Kava vt lk 24. Limor Edri
Teateid kriitika-allikalt
Allik, tegutsenud nii kriitiku kui lavastajana, vibutab nõudlikult sõrme mõlema elukutse esindajate suunas.
Vastuseks 5. XI Sirbi feminismi-erile.
1990ndate lõpus oli Tartu ülikooli raamatukogus feministlik kirjandus (sh kaasaegse mõtteloo kesksed nimed nagu L. Irigaray, C. MacKinnon ja J. Butler) riiulil pealkirjaga ?Armastus ja seks?. Nüüdseks on riiuli nimi küll muutunud, kahjuks aga pole paranenud üldine teadlikkus. Pärast kümneaastast teadustööd, kolme aastat soouuringutele pühendatud ajakirja ja aastat soouuringuid Tallinna Pedagoogikaülikoolis pole avalik diskussioon endiselt stampmõtlemise lastehaigusest välja kasvanud.
Eesti ainuke intellektuaalidele suunatud kultuuriajaleht Sirp pole oma nn feminismi eriväljaandesse ? iseenesest väga tervitatav initsiatiiv ? peljanud võtta intervjuud, kus akadeemilisest soouurimisest ajakirjas Ariadne Lõng, feministide taotlustest, soolisest võrdõiguslikkusest jms vesteldakse Cosmopolitan?i eesti väljaande peatoimetajaga. Eriti tore on see, et kogu diskussioon toimub pealkirja ?Meestõde ja naisõigus? all.
