KGB preemia dissidendile
Kes siis poleks kuulnud vastalisest bardist Aleksandr Galit?ist! Tema dramaatilisest eksistentsist ja traagilisest lõpust. Sootuks vähesemad teavad, et mees oli üsna tihedalt seotud ka kinoga. Kuratlikult ürgandekas tüüp. Muidugi juut. Isa majandusmees, ema konservatooriumi õppejõud. Vennast Valeri Ginzburgist sai hiljem tuntud kinooperaator, filminud koos Lev Kulid?anoviga (?Kui puud olid suured?), Vassili ?uk?iniga (?Elab niisugune noormees?, ?Teie poeg ja vend?), ta väntas pildi ka rängalt populaarsetele ?Sõdur Ivan Brovkini? filmidele (re?issöör Ivan Lukinski) jm. Aga lapsepõlves oli Aleksandr Valerist andekam, viieaastaselt nokkis klaverit, kaheksaselt kuulus kirjandusringi, mida juhatas ei keegi muu kui Eduard Bagritski. Kuid see oli vaid kultuuri üks, klantsim külg. Teine tahk kleepus külge tänavalt, voorimeeste peatuspaigast, kus pandi mahlast matti ja seisid suured asfaldikeetmise katlad, mis kuumusest öitigi maha ei jahtunud ja milles pätid mõnusalt magamas käisid. Sealt jäid poistele pähe laulud soome pussist, naisbandiidist Murkast ja t?astu?ka ?Когда Сталин женится, чёрный хлеб отменится?. Koolis õpetati neile lisaks revolutsioonilisi laule, kükktantsu, näitemängu ja lavalt Pu?kini lugemist.
Kirjandus ja hullus
Lauri Pilteri romaani ?Lohejas pilv? põhjal
Lühidalt, meie hidalgo süvenes nii lugemisse, et veetis sellega kogu aja hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni, ja nõnda, vähesest unest ja liiga suurest lugemisest, kuivas ta aju sel määral, et ta kaotas aru. G. Doré illustratsioon Cervantese ?Don Quijotele?.
Paikne ja kohalik rahvusvahelisel konverentsil
Konverentsi ?Koht ja paik? üks eestvedajaid kunstiakadeemia dotsent Kaia Lehari (pildil) jätkab koha ja paiga otsinguid. 23. ? 26. IX toimub Tallinnas ja Tartus IV rahvusvaheline keskkonnaesteetika ja -semiootika konverents ?Kultuur, loodus, semiootika: kohad?. Konverents jätkab kunstiakadeemias alguse saanud ?Koha ja paiga? seminaride-konverentside traditsiooni. Vt. lähemalt http://www.eki.ee/km/locations ja Sirp 17. IX, lk. 19. Piia Ruber
Geomeetriline ruum on abstraktne ja sümboolne, tehislik ja ratsionaalne ning inimtühi. See on meie kujutluse ja mõttetöö vili.
Coach?i vajavad ka muusikud
Frieda Bernstein õpilaste ja kolleegide pilgu läbi
Frieda Bernstein ja Hendrik Krumm.
EV eksiilvalitsuse legitiimsus
ajaloolis-poliitiline vaatenurk
Sel aastal meie hulgast lahkunud Heinrich Mark, Eesti viimase eksiilvalitsuse peaminister aastail 1990 ? 92, lõpetas selle protsessi, mida alustas Otto Tief kuuskümmend aastat tagasi. 1992. aastal andis Heinrich Mark riigikogu ees esinedes üle oma volitused president Lennart Merele. Sellega oli viimane Eesti eksiilvalitsus oma tegevuse lõpetanud.
Tommi Kitti: igasugune kunst on üha enam meedia mängukann
Tommi Kitti on Soome kaasaegse tantsu üks omapärasemaid isiksusi, tal on 30aastase koreograafi- ja tantsijakarjääri jooksul välja kujunenud oma liikumiskeel. See viis liikumiseks ei ole tuntud traditsiooniliste tantsutehnikate edasiarendus, ei lähtu mingitest levinud ideedest või kontseptsioonidest, vaid on liikumiskeel, milleni ta on jõudnud iseenda loominguliste eksirännakute tulemusena. Vallteri Raekallio
Lugupeetud haridusminister Maimets ja rektorid Heidmets ja Raua Rein!
Teile kirjutab inimene, kelle akadeemiline karjäär on küll katkenud seoses tema hingeõilsusega, ent kes siiski tunneb elavat huvi meie haridusmaastiku korralduse vastu. Asi puudutab Tallinna Ühendatud Ülikoole. Väga mõjukad institutsioonid on avaldanud soovi liituda ühtseks haridusrusikaks. Kas ma saan õigesti aru, et nimekiri pole veel suletud? Kui nii, siis ma teatan, et ka baar Peldik tahaks uue projektiga ühineda. Ka meie tahame kuuluda uude Tallinna Ühendatud Ülikoolidesse, sest midagi sealt ikka kukub. Baari Peldik sõprade selts kui algatusrühm ongi volitanud mind esitama taotluse ühinemiseks Kunstiakadeemia, Humanitaarinstituudi, peda, riigiarhiivi ja vist veel kellegagi. Põhjused on lihtsad. Esiteks on meil potentsiaali, mida me ei saa üksinda täielikult ära kasutada. Meil käib väga huvitavaid inimesi. Mitmed meie põhikunded tunnevad elavat huvi politika vastu. Näiteks kui arutasime pantvangiküsimust, siis jõudsime niisugustele järeldustele, et endalgi hakkas kõhe. Ausammaste asjus käivad siiamaani tulipalavad vaidlused, mida tasuks ka parlamendil kuulda. No ja filosoofia, selle peale on igaüks mihkel. Kuidas meil vahel vaidlused lähevad! Isegi elu mõtteni jõutakse välja, vähematest asjadest rääkimata.
Usun, et tulevases Tallinna Ühendatud Ülikoolides on ka lauluklass, sest laul on kahtlemata kunst. Meil käib mitmeid laulumehi nagu Korsten ja Vello. Võiksime anda täiendust kirjanduse leeris (Peeter), kunstnikkonnale (Tu), instrumentalistidele (Sirje), välissuhete alal (Andres) ja muudelgi aladel.
