Proportsionalist
ETV ekraanil kestab üritus ?Eesti filmi nädal?. Ent on siis näiteks ?Valgus Koordis? eesti film? Minu meelest mitte. Selle linastamisel osales küll instants nimega Tallinna Kinostuudio, filmi olustik on justkui eestimaine ja näitlejad enamikus eestlased, kuid õpetus ja käsulauad tulid mujalt. ?Suurt venda? mängis Lenfilm ja re?issöör läkitati Neeva äärest. Eesti tegijad olid sulase, mitte peremehe rollis.
Kuulub ?Valgus Koordis? siis hoopis vene filmikunsti? Samuti mitte. Pigem hõljub see värvipilt ? vaatamata filmi ohtrale etnograafilisele mingile ja geograafilistele protomaastikele ? kusagil stalinistlikult koloriitse sotsrealismuse rahvusteta makrokosmoses. Ka filmi lavastaja Herbert Rappaport on tabamatult natsioonita figuur. Väikese kunstilise liialdusega võib teda nimetada austria-saksa-juudi-prantsuse-ameerika-vene-eesti-nõukogude re?issööriks. Eesti osa selles supis on kaalukalt suur, sest oma kolmest Stalini preemiast sai ta kaks just Eestis vändatud lintide eest. Siin on teda nüüd takkajärele andetuks või küüniliseks halturt?ikuks peetud, kuid tegelikult oli mees võimekas professionaal.
KAKS TUULEHOOGUGaleriid
Tekist stiilini ja tagasi
Tekstiilidisaini osakonna üliõpilaste ja õppejõudude näitus ?Tekist stiilini? tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 19. IX.
Rahvusvaheline ?KLAVERI SUVEUNIversiteet?
Arbo Valdma ?KLAVERI SUVEUNIversiteet? 10. ? 20. VIII Pärnus.
Selline üritus, mis tegelikult on professor Arbo Valdma klaverikool Pärnus (10. ? 20. VIII), lõpetas pika, heast muusikast heas esituses tiine Pärnu suve. Suvi Pärnus vähemalt tundub olevat märksa pikem kui mujal Eestimaal, vaatamata sellele, kas on rannailma või ei ole. Suve venitavad pikaks festivalid: suure pauguna mõjuv Oistrahh, aeg-ajalt välguna sähviv ?Klaaspärlimäng? koos ?Upbeatiga?, sekka nii Pärnu kui Tallinna orelifestival jne. Kuid ei maksa arvata, et Eesti Kontsert suvel puhkab või et Pärnu Kontserdibüroo magab või et Estonia teater ei teaks, kus asetseb Eesti kaardil Pärnu ? kõik toimib ning absoluutselt hämmastav on fakt, et kõikjale jätkub publikut. Kes küll toriseb, kui samal päeval ja kellaajal on kontserdimajas Estonia teatri etendus ja Eliisabeti kirikus Oistrahhi festival, aga kõnnib kenasti, kes kuhu ? ning mõlemad kontserdipaigad täituvad heatujulise ja vastuvõtliku kuulajaskonnaga.
Keegi ei ela eksiilis, kõik elavad kodus
Danica Dakič (Sarajevo-Düsseldorf). Fragment videoinstallatsioonist "Autoportree". 1999.
Täna avatakse Tallinna XIII graafikatriennaali põhinäitused: kell 16 Rotermanni soolalaos "Maapagu", mis hõlmab rahvusvahelise ˛ürii valitud põhinäitust ja Peeter Alliku, Redas Dir˛yse, Guntars Sietinši ning Juris Petraskeviči kureeritud balti graafika näitust, ning kell 18 Tallinna Kunstihoones ja Ku galeriis Sirje Helme kureeritud "Teine naaber". Kuid see pole veel kaugeltki kõik. triennaal läks käima juba nädal varem eelmise triennaali grand prix? laureaadi Andres Tali isiknäituse avamisega Tallinna Linnagaleriis, vahepeal on vaatajateni jõudnud laste- ja noortenäitused, meie graafikute grupi- ja isiknäitused. Homme on konverents, seekord Käsmus. ´
Kuidas vürst aru andis
?Volkonski annab aru? vääriks veel vähemasti ühte kontserti Tallinnas
Homme saab vürst Volkonski 50, olles oma kursuse, lavakunstikateedri VII lennu poistest noorim. ARNO SAAR
Vene vägede lahkumine
Viimasena Balti riikidest lahkusid Vene väed 31. augustil 1994. aastal Eestist. Lõppes võõrvägede ja järelikult ka võõra võimu kohaloleku ajajärk ? ajajärk, mil jõu kasutamisest omaenda suva kohaselt hoidis võõrast võimu tagasi üksnes rahvusvahelise üldsuse tähelepanu ja tõrjuv hoiak.
Nüüd, kümme aastat hiljem, tundub, et toona ei osatud täiel määral hoomata ei võõrvägede lahkumise väärtust ega ka hinnata pingutusi, mis selleni olid viinud.
