Uudised

UudisedVano Allsalu, Alo Põldmäe, Priit Kuusk, Villi Ehatamm

 KUNST

GRAAFIKATRIENNAALI ESIMENE NÄITUS

Edasi >

Fassbinderi kaks minutit

FilmVaapo Vaher

Vene võimsast kinolisest voolusängist irdub üks filmilinenireke, mida seal kutsutakse ?paralleelseks kinoks?. Eesti keeli võiks öelda ehk ?rööpkino?. Seda on teinud ja teevad üksikud intellektuaalsed filmimehed, omaendakunstilisel (ja nõukogude päevil ka julgeolulisel) riisikol, teades, et nende loome ei jõua kommertslikku levisse, vaid jääb üldisest tähelepanust kõrvale, vaimutoiduks eraldunud elitaaridele.

Nõukogulikel päevadel pidid rööpkinolased maskeeruma nn amatöörfilmimeesteks, kuuluma miskisse kinoringi või -klubisse, et saada kasutada odavat aparatuuri ja linti. Nende tegevus kulmineerus kaheksakümnendail, mil oma loomet näidati mõttekaaslaste kortereis või ateljeedes. Perestroika-aegu juleti juba korraldada illegaalseid festivalikesi, ehkki veel olid kasutusel konspiratiivsed ettevaatusabinõud, viimasel hetkel muudeti filmi näitamiste kohti ja aegu, külalisi toimetati festivalipaika läbi tagahoovide ja planguaukude justkui revolutsionääre, sest umbusk kõiksugu sotsiaalsete sulaaegade vastu istus kunstiinimesel veres. Ent Gorbat?ovi vallandatud ühiskondlik ekstravertsus ja poliitiliste sammude pöördumatus pühkisid peagi pelu ja rööpkinole pühendunud said tegutseda juba täiel rinnal. Neid ei haaranud üksnes filmideväntamine, vaid ka kirglikud teoreetilised arutelud, filosofeerimine kinoproblemaatika ümber, filmikunsti äärmusvõimaluste uurimine. Näiteks etendati ekraanil aegluubis paari-kolmeminutilist katket mingist Fassbinderi filmist ja siis asuti seda analüüsivalt katkuma. Selles Fassbinderi kahes minutis arvati avalduvat kogu kunst ja elu. Boriss Juhananovil valmis film ?Fassbinderihullumeelne prints?. Osa rööpkino-meeste filmidestvõibnimetada kunstilis-teaduslikeks.

Säänest kalla muialt saa-õi

KirjandusKauksi Ülle

Tänavu sõlmus kolmikuks kokku Ilvese Aapo Räpinä-teemaliste ajalooliste näitemängude joru, mis algas 2002. aastal näitemänguga ?Ööpik Võhandu kaldalt? ja jätkus 2003. aastal tükiga ?Wõõbsu palas!?. Seesuvise pala pealkiri oli ?SILLAPÄÄ OSSI KRONIKA?. Suurte tähtedega on pealkiri kirjutatud sellepärast, et on kaks peategelast ? Sillapää Oss ja Sillapää Loss ning L tähe kadumine siltidelt ja sündmuste kadumine kroonikast on tüki üks naljaseeriaid.

Läänemere meediakarneval

KunstRaivo Kelomees

?ISEA 2004? laeval, Tallinnas ja Helsingis

Shamina Mishra. Home and Away. Kaader dokumentaalsest audiovisuaalprojektist.

Järelpilke naabrite festivalidele

MuusikaIgor Gar?nek

Intervjuu Mati Palmiga

Vladimir Atlantov ja Mati Palm Mikkelis.

Lapsed ja ?vali kord?

SotsiaaliaJürgen Rooste

Politsei hoiab noortel silma peal punkarite iga-aastasel üritusel ?Tere kool?.ARON STERN

Eel esimese septembri leidis Tartus aset nukker intsident lastega: tänavareiv osutus jooma- ja narkopeoks ja politsei korraldas lõbujanustele noortele massilise haarangu. Meie näeme statistikat; jah, noored jõid.

Teater kui lapse teejuht ja sõber

TeaterKatrin Nielsen

Kevadel toimus Tartus rahvusvaheline konverents?NB ? teater kooli, kool teatrisse?. Tänane Sirbi teatri-eri avaldab vaid osa sel kokkusaamisel peetud ettekannetest (lühendatult). Lisaks siintoodule oli ettekandeid veelgi, toimus mitu diskussiooni, mida Sirp püüab võimaluse korral edaspidigi lugejani tuua. Meie lapsed on seda väärt, et nendele tehtava teatri probleeme ja arengujooni teadvustada.MARGOT VISNAP

KALENDER

2. september

100 aastat tagasi (1904) sündis Tallin­nas organist, dirigent ja pianist Paul Indra. Suri 16. II 1989 Berliinis.