Hukkuda kui kommunist
Ikka püsib võitlev arusaam, et kui nõukaaegse teose peategelaseks on positiivne kommunist, siis on see taies roojane propaganda ja tuleb pilduda kunstiloo prügimäele. Nii lihtne see lugu pole. Ma ei hakka veel kord kõnelema itaalia neorealistidest või Pasolinist, kelle jaoks kommuunavärk oli pühamast püham. Neid mehi ei kustuta kinoloost ka põrgutulega välja. Aga samamoodi jääb püsima näiteks venelaste röögatult punapatriootiline värvilint ?Kommunist?, ehkki seda kodumaalgi praegu pisut häbenetakse.
Filmi tegijaiks olid kaks hiiglaslikku konformisti, stsenarist Jevgeni Gabrilovitð ja reþissöör Juli Raizman. Samal ajal pole kahtlust, et mõlemad mehed olid filmikunsti suurmeistrid. Räägitakse, et kui neorealistide üks juhtoinaid Giuseppe De Santis käis 1959. aastal Kiievi filmifestivalil, kus ?Kommunist? sai peapreemia, oli ta Raizmani kohates olnud vaimustusest hingetu, vahtinud nõukogude lavastajale alt üles kui jumalale.
Seesmine tuli: Euroopa meis, meie Euroopas
Indrek Hirv, Klaaskübara all. Ilmamaa, 2004. 168 lk.
??kohtasin vana hea tuttava, Indrek Hirvega, kes sel ajal elas jälle Tartus. Jalutasime terve päeva mööda linna ringi ning ma kuulasin tema imepäraseid lugusid-legende Emajõe Ateenast, mille vaim mulle üha mõistetavamaks sai. Esindab ju Hirv oma isikuga seda vana head Tartu Vaimu, mis nooremas põlvkonnas juba kadumas on.?
Kartul pole kartuli värvi
Eduard Rüga restorangaleriis Rüga Oaklandis New Jersey? osariigis 28. XI 1990. Andres Sööt
Eduard Rüga (1903 ? 1997) maalid ja graafika näitusel ?Rõõm sinus eneses? Adamson-Ericu muuseumis kuni 8. VIII.
Ooper tõestas ? leedulased on kangelasverd
Kuressaare ooperipäevad 28. VII ? 1. VIII
Kontsertetendus Mozarti ?Võluflööt? (projektkoosseis), ooperilavastused Gounod? ?Romeo ja Julia?, Verdi ?Traviata? (Kaunase Riiklik Muusikateater). Kaastegevad Larissa Judina (Öökuninganna, Peterburi Maria Teater), Viesturs Jansons (Tamino, Läti RO), Lauri Vasar (Papageno, Linzi Landestheater), Leonid Savitski (Sarastro, RO Estonia) jt., RO Estonia koor ja orkester, Kaunase RM solistid, koor ja orkester.Dirigendid Normunds Vaicis (Läti RO), Julius Geniuðas (Kaunase RM), lavastaja Gintas Þilys (Kaunase RM).
Isolatsioon kui strateegia
Vlado Franjevic. Fragment maakunstiteosest ?Sissekäik isolatsiooni?. 2004.
Isolatsioon on eelkõige eraldiolemise seisund, rohkem paratamatu kui vabatahtlikult valitud, metafoorselt seotud geograafilise kohaga. Eraldi ollakse üksikul saarel või paksus metsas, oma kodus ja oma mõtete seltsis. Eraldi ollakse, kui pole kellegagi kahekõnet pidada. Eraldi ollakse, kui ei olda dialoogis, kui telefon ei tööta, kui tee on lumme tuisanud või kui kõik sõbrad on linnast läinud.
Valge laev ja kadalipp
Lavaka uus lend mängis Albus kui unevahendajate kogudus
Ilmutuslik hetk Bert Raudsepa, Märt Avandi ja nende kursusekaaslaste kehastuses.ANDRUS EESMAA
Veera Saar 28. III 1912 ? 20. VII 2004
Üheksakümne kolmandal eluaastal on lahkunud Veera Saar, kelle realistlikud romaanid ja lühiproosa moodustavad sisuka ja eriti tagasivaates paljuski tunnusliku peatüki XX sajandi teise poole eesti kirjandusest. Kaasaegses arvustuses tõsteti teda esile kui südamlikku ja rahvapärast jutustajat, aga oluliseks peeti ka järjekindlat ja andeomast keskendumist põhiliste ja traditsiooniliste eluväärtuste kujutamisele. Neid väärtusi kandsid tugevad, raskustes toimetulevad inimesed, kelle kujutamine sobis realismi rikkamate võimalustega. Just Veera Saare proosa väärtuseline küllastatus asetab tema loomingu intrigeerivasse vastandusse eesti kirjanduse viimaseaegse muutumisega.
Pikaealine oli Veera Saar ka loojana. Viimase kaheksa eluaasta jooksul avaldas ta kolm uut täiskaalulist raamatut. Romaanid ?Kodutee? (1996) ja ?Käritsa leib? (1999) moodustavad ?Kraakuvi mäe? (1987) ja ?Maa hinna? (1990) järjena tetraloogia. Selle aineks on eesti talude ja asustuse rajamine möödunud sajandi algul Narva jõe taha ning väljarändajate hilisem käekäik võõrsil ja Eestisse tagasipöördumisel. Memuaariköide ?Neid ammuseid aegu? (2000) on kirjutatud aastatel 1998-1999. See tutvustab lakoonilises esituses kirjaniku põlvnemist, tema vanemate lugu ning teda ennast kirjanduseelses ajas. Mälestused osutavad, kui suur on kirjaniku loomingus perekondliku pärimuse ja isikliku kogemuse roll.
