Uudised

Läinud nädalal näitas ETV prantslaste dokki aastast 1999, pealkirjaga ?Mosfilm?. Film ise on asjatundmatult tehtud, täielikuks katastroofiks osutus aga eestikeelne tõlge. ETV valis selle filmikese näitamiseks ilmselt konjunktuursel tõukel, sest töö sobib hästi kahjurõõmsasse rubriiki ?Vahi, kui halvasti neil seal Venemaal kõik on?. Tõsi, hiigelstuudio Mosfilm kukkus NSVLi varisemisel majanduslikult ja kunstiliselt kokku ning endises grandioossuses ei taastu värk enam iial. See oli asjade loomulik käik. Samas, üht-teist on viimaste aastatega ometi paremuse poole nihkunud ja prantslaste läinud sajandil valminud dokk ei kajasta enam tegelikku seisu Mosfilmi rusudel, veelgi vähem aga kogu vene filmikunsti praegust olukorda või püüdlusi. Kuid just sealse kino kunstilised üritused, kogu kihisev ja kohisev filmielu, alates eksperimentaalsetest kapustnikutest, räigetest farssidest või rahvusmasohhismist kuni üllate kunstitegemiste, sotsiaalse valuleva süüme või ajaloo otsustava ümberhindamiseni, võiksid pälvida meie tähelepanu.

Ent olgu, ETV teeb oma filmivaliku ise, ainult et telekanal peaks seisma valvel, et ei muututaks desinformatsiooni levitajaks, et tõlge oleks adekvaatne. Raske oli ühekordsel vaatamisel muidugi eraldada, missugune lollus sigines prantslastest filmitegijate teadmatusest, mis aga langeb tõlkija Eva Kolli vastutustundetuse ja juhmuse arvele. Mõni tõlkija apsakas oli küll silmanähtav, näiteks kui ekraanil kõneldi Abram Roomist, aga subtiitritesse ilmus (Mihhail) Rommi perekonnanimi. Või kui räägiti Savtðenkost (vene reþissöör Igor Savtðenko, 1906 ? 1950), aga subtiitritesse kirjutati kellegi Tðatðenko nimi. Jne. Eestikeelset teksti luges näitleja Carmen Tabor ja seepärast mõjus valusalt, kui ta kõneles, et Kontðalovski filmis ?Kana? mängis peaosa Irina Tðurikova, ehkki filmidiivat teatakse üle maailma Inna Tðurikovana. Tabor hääldas kuulsa vene lavastaja Eisensteini nime järjekindlalt erakordse peenusega: Aizenðtain. Kas miski moelõiv? Vene reþissööri võiks ikka nimetada nõnda, nagu ta kodumaal tavaks. Tabor teatas ka kindlahäälselt, et Mosfilm evakueeriti pealinnast juba aastal 1940, ?rindejoonest kaugemale?, täpsustamata, mis röövlid need toona Moskva alla tungisid, sest Vene-Saksa sõda algas alles aasta pärast. Küllap on see prantslaste prohmakas ja Eva Kolli süüdimatu otsetõlge, kui filmitekst teatab, et 1973. aastal väntas ?noor reþissöör? Vassili Ðukðin oma ?Punetava lodjapuu?. Tegelikult oli ?Lodjapuu? ju Ðukðini viimane, meeleheitlik, surmaeelne film. Vangist isetegevuslase laul, mis ?Lodjapuus? ja ka prantslaste dokis vene keeles kõlab, oli eestlasele tõlgitud kentsakalt ümber nurga, nimelt prantsuse tõlke järgi. Eva Koll ei haistnud, et lauldi Jessenini kuulsat luuletust ?Kiri emale?, millest eesti keeles olemas Ellen Niidu haarav tõlge. Küllap muidu lasknuks Koll omaenda tõlkemula asemele tiitritesse Niidu küpse teksti. Ka paljude filmide pealkirjad on otse ümber pandud prantsuse keelest: näiteks Pudovkinil pole filmi pealkirjaga ?Lõikus?, vaid ?Vassili Bortnikovi tagasitulek?, Kontðalovski pole vändanud filmi pealkirjaga ?Asja õnn? jne. Kõiksugu lihtsameelsusi sajab filmist ridamisi, näiteks et kõmufilm ?Väike Vera? ?rajas tee Gorbatðovile?. Et Moskvas paiknevat Lenini mägi. Et Nikita Mihhalkov olevat lavastanud Tðehhovi ?Lõpetamata pala pianoolale?, ehkki Tðehhovil ju säherdust näidendit pole. Mihhalkov võttis filmi aluseks 17aastase Tðehhovi algajaliku, nõrga näitemängu ?Isatus? ja tegi sellega, mis soovis, jättis lõpust ära Platonovi tapmise, puhtal kujul pääses näidendist linale vaid üks persoon jne., sõnaga, Mihhalkov kirjutas jõuliselt uue stsenaariumi.

Naisluuletajate vägi (Anneli Mihkelevi sissevaade uuemasse poeesiasse)

Möödunud sügisel rahvusraamatukogus aset leidnud naisluuleõhtul oli kohal poetesside kaardivägi. PIIA RUBER

Little Warsaw (Balint Havas ja Andras Galik). ?Marmori tänav?. 2000

Riia skulptuurikvadriennaal ?Euroopa ruum? Riia Arsenalis, Läti raudteemuuseumis ja linnaruumis 4. VI ? 25. VII.

Angelika Mikk ja Aare Saal.Harri Rospu

11. VI esietendus rahvusooper Estonia egiidi all G. Rossini koomiline lühiooper ?Sinjoor Bruschino ehk poeg juhuse tahtel? Vene Draamateatri saalis, osatäitjateks Eesti Muusikaakadeemia üliõpilased.

Haapsalu linna 725. aastapäeva pidustuste kolmeosalises kavas  (18. VI ? 20. VI,7. VII ? 11. VII ja 29. VII ? 1. VIII) on lisaks rahvalikule ka süvakultuuri.  Ülehomme dirigeerib Eesti-Soome sümfooniaorkestrit Anu Tali.  Juuni lõpuni saab Linnagaleriis vaadata Jaan Toomiku uusi maale ning augusti lõpuni Evald Okase muuseumis meistri töid.  Samas toimub 27. VI ? 4. VII klaasipuhumise workshop.

Haapsalu genius loci