Uudised

Friedrich Ermler (1898 ? 1967) kinnitas oma mälestustes, et ta on maailma sündinud kolm korda. Esimene tulek oli bioloogiline sigimine, teine siis, kui ta võeti vastu komparteisse (1919), kolmas, kui tast sai kineast (1923). Enne kinno pürgimist pidas noormees karmi ja verist elukutset, oli tðekist.

Ta esimene sünd sai teoks Läti väikelinnas Rezeknes, väga vaeses juudiperes, koolid jäid unistuseks ja poiss püsis aastaid poolkirjaoskamatu: lugeda mõistis, kirjutada mitte. Vastupandamatult tõmbas teda imedemaja, linna ainuke kino Diana. Varastades apteegist, kus ta töötas, tulemasinate jaoks räni ja poetades seda salaja kino piletirebijale, sai ta tasuta saali. Kui Vene troonilt tõugati tsaar, teadis nooruk siinilmas olevat juba kaht imelist asja ? kino ja revolutsiooni.

Albert Camus, Pagendus ja kuningriik. Kogutud lühiproosa.Prantsuse keelest tõlkinud Tanel Lepsoo, Henno Rajandi, Triinu Tamm, Krista Vogelberg. Varrak, 2004. 292 lk.

Albert Camus? ?Pagendus ja kuningriik? on kindlasti üks selle aasta tähelepanuväärsemaid tõlkeraamatuid. ?Võõra?, ?Katku? ja ?Sisyphose müüdi? peal kasvanuile avaneb Camus?le igatahes täiesti uus vaade. Võib muidugi olla, et olen siin oma maitsele lõivu makstes kahandanud viimati mainitute osatähtsust Camus? kaanonis ? õieti, kui aus olla, see kaanon mind ei huvitagi ?, kuid tema varasemad n.-ö. esseekogud ?Pahu- ja päripool?, ?Pulmad? ja eriti ?Suvi? vaimustavad mind küll märksa rohkem kui need tahedad romaanid ja novellid, millega ta suuremat kuulsust (ja muuhulgas ka Nobeli preemia) võitis.

Arturas Valiauga foto seeriast ?Astusin Stepase poolt läbi, rääkisime elust?, 2002. värvifoto, 40 x 30.

Täna kell 17 Tallinna Kunstihoones ja kell 18 Rotermanni soolaos avatakse leedu nüüdiskunsti näitus ?Omas mahlas?. Kunstihoones on väljas praeguseks juba rahvusvaheliselt mainekate kunstnike Evaldas Jansas ja  Egle Rakauskaite väljapanek, soolalaos on vaadata Loreta Bilinskaite-Burke, Laura Garbðtiene & Arturas Bumðteinas (G-Lab), Jonas Gasiunas, Arunas Gudaitis, Linas Jablonskis, Dainius Liðkevicius, Mindaugas Lukoðaitis, Gintaras Makarevicius, Deimantas Narkevicius, Egle Ridikaite, Irma Stanaityte, Laura Stasiulyte, Mindaugas ðimkus, Arturas Valiauga, Rimaldas Vikðraitis ning Darius Þiura. ?Omas mahlas? on seni suurim Leedu kaasaegse kunsti näitus Eestis. Kuid miks kulutavad kolm eesti kuraatorit pea aasta, et tegeleda leedu kunstnikega? Näituse kontseptuaalsest raamistusest pole ilmselt võimalik lahutada meie ? nende võrdluse teema. Kui kaasaegne eesti kunstnik, käsitledes kas keha või meedia küsimusi, mis on rahvusvahelisele publikule mõistetavad, vabastab end kõigest kohalikust, annab leedu kunst lokaalse mõistele uue sisu.

Tantsi, tantsi, aga ära keeruta!

Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Mall Kaevats olevat kuritarvitanud oma ametiseisundit, osaledes ministeeriumi ametnikuna komisjonis, mis, eraldades kirjastamistoetusi, määras neid ka olulisi, üldharivaid teoseid kirjastanud Entsüklopeediakirjastusele, mille üks 70 aktsionärist on Mall Kaevatsi abikaasa. Kuigi KaPo süüdistus on ametlikult korrektne, tahaks siiski küsida: kas sellist laadi ongi üldisem tendents, uus poliitika? Kaevatsi üldinimliku pisieksimuse, st. oma perekondliku staatuse mitteteavitamise puhul mõjunuks vahest mõistlikumalt suuline, ministeeriumisisene märkus, läbiotsimist poleks küll tarvis olnud.

Aga tendentsist. Grafiti äkkeemaldamisest tahetakse teha kangelaslikku võitlust tumedate jõududega, kui samas leiab meie riigist ka tõelisi probleeme, näiteks kuritegevus. Uut joont näitab ka Kaevatsi juhtum. Anonüümse pealekaebamise tulemusel paljastati ametniku kuritegelikkus ? kahe tegusa inimese abielu! Kui juriidilised pisiapsakad (oli kõnealune abielu saladus??), mille puhul ei suudeta tõestada ega tuvastada riiki tabanud kahju, saavad külge ?kuritegelikkuse? pleki ning näiteks kultuuriministeeriumi maja edasimüümist ei jaksa keegi uurida, siis võib seda pidada rohkemgi kui kahetsusväärseks. Oi, unustasime, kultuuriministeeriumi maja puhul on ju tegu ainult umbes 100 miljoni krooniga. Pealegi, asja ei saa uurida sel lihtsal põhjusel, et härra Kaasik polnud määratletav ?ametiisikuna? ja seetõttu pole tema teod ?korruptiivsed?.

Kaarin Raid oli otsustanud lavastada Viktor Rozovi dramatiseeringu teatavaist Aljoðat puudutavaist ?Vendade Karamazovite? peatükkidest, võtmata ette vaevarikast teekonda ise luua kas eelnimetatud romaan või kogu Dostojevskit puudutav valikuprintsiip.

F. Dostojevski/Viktor Rozov, ?Vend Aljoða?. Lavastaja Kaarin Raid, kunstnik Mihkel Ehala, muusikaline kujundus Peeter Konovalov. Osades Ott Aardam, Leila Säälik, Kadri Lepp, Kalju Orro (Tallinna Linnateater), Tanel Ingi, Kata-Riina Luide, Anne Valge, Karol Kuntsel, Meelis Rämmeld, Tarvo Vridolin, Aarne Soro, Egle Sild. Esietendus Viljandi teatris Ugala 10. aprillil.