Uudised

Esto TV provodokk ?Vali kord?.

Ega nad mulle ka alguses ei meeldinud. Uuriva ajakirjanduse ambitsiooni ei suutnud nad küll täita. Ka napakavõitu meelelahutusena oli rühmituse teletegevus liiga eneseküllane ja hajus, kõnetas harva tegelikke valusaid probleeme. Ehkki, ega selles meelelahutuses nüüd midagi üliväga hullu ka polnud. Aastavahetusel nähtud biitlite ?A Hard Day?s Night? osutus üsnagi sarnaseks Esto TV taiestega. Ja eks neidki nimetati esialgu ?pitekantroopideks Thamesilt? (olgugi, et nad Liverpoolist tulid).

Martin Oja, , keelatud raamat (tekste 1996 ? 2000). Koma, 2003. 78 lk.Klaus Eduard, Pommikutsikas. Ilmamaa, 2003. 96 lk.Artur Mölter, Leitud hing? Ja purunenud süda. 2003.Mihkel Kera, Tähelepanekuid noorusaastatest (Konspektiservaluulet). Kirja Kerrallaan, 2003.Villem Valme, Artur Tõhu unenägu. Paala järv, 2003. 72 lk.Astrid Valdmann ja Ott Kagovere, Haiged lapsed. 50 lk.Olev Olematu. Ederlezi. Huma, 2003. 72 lk.Chalice, Ühendatud inimesed. Umblu records, 2003.

When they kick at your front doorHow you gonna come?With your hands on your headOr on the trigger of your gun.

Eduard Wiiralti preemiale kandideerinute näitus rahvusraamatukogus kuni 24. IV.

Kui Eduard Wiiralti galerii avamine rahvusraamatukogus 1996. aastal oli austusavaldus estampgraafika traditsiooni alustalale eesti minevikukunstis, siis galerii kinkijate Henry Radevalli ja Harry Männili toel asutatud, iga kolme aasta järel määratud Wiiralti preemiad on suunatud graafika tänapäeva ja tulevikku. Elutööpreemia ja noore graafiku preemia väljaandmisel on arvestatud esinemise kvaliteeti. On lähtutud eeldusest, et Wiiralti nime kandev preemia märgib nõudlikkust tehnilisprofessionaalse ja kunstilise taseme suhtes.

Ajavahemikul 13. ? 21. aprillini korraldab Eesti Heliloojate Liit koos oma partneritega Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis 18 kontserti, mille teljeks eesti uus muusika. Festival eesti muusikaga ei ole eesti muusikamaastikul enam ammu midagi enneolematut, sest sarnaseid üritusi (tõsi küll erinevate nimede all) on heliloojate liit korraldanud viimase 25 aasta jooksul ning uue muusika publik on juba harjunud leidma kevaditi tee Eestimaa kontserdipaikadesse, et kuulata, mida uut on Eesti heliloojatel pakkuda.

Aated ja reaalpoliitika

Eesti NATOsse saamine on eelviimane suur sündmus eesti rahva elus enne kunstimuuseumi valmimist. Kummatigi pole kõik seoses NATOga selge. Eesti on nüüd turvatud ja kaitstud. Tore. Aga mil määral piirab see samm meie iseseisvust? Kas Eestil on edaspidi õigus näiteks harrastada sõjalist tegevust ka väljaspool NATOt? Kas me peame selleks luba küsima? Või on sellega nagu kalakonservide Ukrainasse müümisega, mille puhul Eesti on nüüd kohustatud lähtuma ELi liikmete ühisest hinnapoliitikast?