70 aasta tagune helisalvestusprojekt jõudis lõpule
Riigi Ringhäälingu saatekava juhataja Hanno Kompus korraldas 1939. aasta suurt heliplaadistamisaktsiooni. Parikase foto, TMM
Aastavahetusel ilmus ja pärjati kohe kultuurkapitali aastapreemiaga kogumik „Eesti helisalvestised 1939”, mis koosneb 12 CDst ajalooliste helisalvestistega (4 CDd orkestrimuusikaga, 3 koorimuusikaga, 2 instrumentaalse kammermuusikaga, 1 ooperikatkendite ja soololauludega, 1 lööklaulude ja operetinumbritega, 1 puhkpillimuusika ja kõnedega) ning eesti- ja ingliskeelsest raamatust. Salvestised on tehtud ühe tervikliku aktsiooni käigus 1939. aasta 15. maist 14. juunini Tallinnas, ülesvõtjaks firma The Gramophone Company Taani haru heliinsener Johann Dændler. Raamatus on salvestiste registrid, neli artiklit eri autoritelt, salvestistel esindatud heliloojate ja interpreetide lühibiograafiad ning hulk fotosid, muu hulgas arhiividokumentidest. Margus Pärtlas tutvustab kogumikku.
Apelsinid – kelle huvides?
Nädal tagasi tegid rahvusooper Estonia ja rahvusringhäälingu televisioon koos ajalugu. Kulissidetaguse otseülekanne paralleelselt laval toimuva otseülekandega – esmakordselt Eestis! Me saime kinnituse, et ETV tehniline võimekus on tänu uuele ülekandebussile tõesti tõusnud. Samuti on vähetõenäoline, et ükski Estonia lavale tulnud ooper oleks kunagi varem juba enne esietendust saanud „apelsinidega” võrdväärselt reklaamikontakte.
Eesti parlament peab kardinaalselt muutma oma suhtumist rahvusringhäälingusse
Rahvusliku kultuurikoodi säilitamine on rahvusringhäälingu olulisim missioon.
Millised on Euroopa avalik-õigusliku ringhäälingu põhiülesanded?
Maarja Lõhmus , ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi õppejõud: On kümme põhiprintsiipi, mis peaksid ühe riigi avalik-õiguslikule rahvusringhäälingule juhiseks olema. Esiteks stabiilsus: märk stabiilsest programmist, s.o traditsioonilise programmiga liidetakse uusi ideid ja vorme.
Kuidas teatritel läheb? Kas hiilgavalt, hästi, rahuldavalt või ollakse sent surmale võlgu?
Vastavad Eesti teatrijuhid.
1. Kui palju on teatri riigitoetus vähenenud 2008.-2009. aastaga võrreldes?
2. Kuivõrd on teatripileti käibemaksu tõus mõjutanud teatri eelarvet? On see mõjutanud omatulu, publiku käitumist jms?
3. Milliseid otsuseid teatrile on kaasa toonud riigitoetuse vähendamine? Millest olete pidanud loobuma, kust kokku hoidma (koondama, kärpima)? Kas eelarve vähenemine mõjutab ka kunstilisi otsuseid jne?
4. Millise pilguga vaatab teater tulevikku?
5. Millist nõu annaksite nii parlamendile kui ka kultuuriministeeriumile, et teatri valdkond (kokkuvõttes aga kogu kultuur) oleks jätkusuutlik? REIN OJA, Eesti Draamateatri direktor
Jaak Alliku avalik kiri Indrek Sammulile (kärbeteta)
Sirp avaldab teatraali ja poliitiku Jaak Alliku avaliku kirja täisteksti Ugala peanäitejuhile Indrek Sammulile (ajalehes Postimees ilmus kiri kärbetega).
Kultuurkapitali kirjandusauhindade nominendid
Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad antakse üle 14. märtsil, emakeelepäeval.
