Reform

Sirp vaatleb täna avatavat Vaba Lava mitmest vaatenurgast, nii arhitektuurilisest kui sisulisest.
Laiemalt analüüsib Vaba Lava loomisakti olulisust Ott Karulin, kes seab siiani eesti teatrielus domineerinud G8 monopoli kahtluse alla ning leiab, et Vaba Lava annab hea põhjuse senise riikliku rahastussüsteemi ülevaatamiseks.
Salasoovid? Avalikud soovid – mängu­filmikonverentsil „Kõik räägivad filmist” jäi kõlama asjaolu, et kõik räägivad rahapuudusest, kunsti Eestis aga võibki vaadelda kui  üht suurt projektipõhiselt rahastatud omaalgatust.
Ent sügistuuled võivadki kaasa tuua muudatusi, SE 650 ehk kooseluseaduse eelnõu vaatlevad Jüri Adams ning Mats Volberg. Adams leiab, et kavaldamine, mis oli mõeldud selleks, et samasooliste temaatika kergemini läbi läheks, on kaasa toonud pigem vastupidise tulemuse. Jah, tahaks muudatusi, reformi nii mõneski vallas januneb me ühiskondlik rind, aga need muudatused võiksid toimuda kuidagi vaikselt, kedagi ärritamata ja torkimata.
Nii imestabki muinsuskaitseseaduse eelnõu, mis on kehtivast poole pikem ja mille seletuskiri ainuüksi on 58 lehekülge, vaagiv Jaan Tamm, et sedavõrd olulise dokumendi tagasisidestamiseks (see asendab muuseas ka senise muinsuskaitseameti kultuuriväärtuste ametiga, mille funktsioonide hulka kuuluks ka muuseumidega tegelemine) on asjaomastele aega antud tervelt kümme päeva, mis samuti saab täis just tänasel kaunil päeval.

alt

Foto: Piia Ruber

Eesti teatri G8

TeaterOTT KARULIN

Vaba Lava teatrimaja avamine ei lahenda vabatruppide kodutuse probleemi, kuid on väga suur samm selles suunas.

Vaba Lava avamine on ühe Eesti teatrisüsteemi arenguetapi kulminatsioon. Kui esimesed, veel nõukogude perioodi lõpuaastail ja kohe iseseisvuse taastamise järel loodud erateatrid nagu VAT, Von Krahl ja Theatrum on suuresti üle võtnud riigi omandis repertuaariteatrite toimimismehhanismid, s.t neil on nii alaline mängupaik kui ka trupp, siis hiljem alustanud vabatruppidest pole üha sagedamini kas saanud või tahtnud sama teed minna. Vaba Lava kui sõltumatu teatrimaja, nn production house, mis küll kureerib iga-aastaselt põhiprogrammi, kuid toimib ka renditava mängupaigana, on eelkõige just neile alalisest mängupaigast ja trupist vabadele teatritele vajalik ressurss. Siiski pole see ressurss piisav: 2013. aastal andsid alalise mängupaigata teatrid 908 etendust,* mis on 16% kõikidest eelmisel aastal Eestis antud etendustest ning mis kogusid 13% külastuste koguarvust. Teisisõnu peaks Vabal Laval antama kolm etendust päevas, et kõik kodutud trupid ära majutada. See on kahe saaliga teatrimajas siiski võimatu, seda enam, et sihtasutuse Vaba Lava üheksa asutajaliiget-teatrit, kellest mitmel oli ennegi alaline mängupaik olemas, kolivad ilmselt suuresti uude teatrimajja ümber. Seega ei lahenda Vaba Lava teatrimaja avamine vabatruppide kodutuse probleemi, küll aga on see väga suur samm selle suunas.

Eesti etenduskunstide naftaplatvorm ja korallrahu

TeaterTAMBET KAUGEMA

Kristiina Reidolv: „Vaba Lava on selles mõttes aus erateater, et kõik, mis majas on, tuli ja tuleb meil endal välja võidelda.”

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus avab täna uksed Vaba Lava teatrimaja, etenduskunstide keskus, mis eeskätt pakub esinemispaiga Eesti rohkem kui 30 professionaalsele väiketeatrile ja vabatrupile, millel see seni Tallinnas puudus. Vabal Laval ei ole oma loomingulist truppi ega peanäitejuhti, põhiprogrammi repertuaari panevad ideekonkursile laekunud projektide põhjal kokku kaks kuraatorit. Vaba Lava esimese hooaja põhiprogrammis tuuakse välja 12 uuslavastust, millest kaks – R.A.A.A.Mi „Alustame  algusest” ja Tartu Uue teatri „Mikiveri tagi” – esietenduvad juba avanädalavahetusel. Etenduste kõrval korraldatakse majas näitusi, kontserte, kinoseansse, konverentse, festivale, ütles Vaba Lava tegevjuht Kristiina Reidolv.

Lööviakendest paistab

ArhitektuurVERONIKA VALK

Vaba Lava sai Telliskivi loomelinnakus omale kodu.

Valmivast muinsuskaitseseadusest

ArhitektuurJaan Tamm

Riigikogus vastu võetud strateegia „Säästev Eesti 21” (14. IX 2005) määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning näeb majanduse, keskkonna ja sotsiaalvaldkonna arengut kooskõlas üleilmsete („Agenda 21”) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Strateegia eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusnõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega, öeldes, et Eesti on jätkusuutlik, kui ühiskond liigub kooskõlastatult ja mõõdetavalt nelja eesmärgi poole: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimeste heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal.
Kuna ka muinsuskaitse on vahetult seotud esimese eesmärgiga, siis olen artiklis „Kas pärandiaasta jätkub” (Sirp 8. VIII 2014, lk 6) kirjutanud sellest, kuidas kultuuriministeerium on pärast „Kultuuripoliitika põhialuste 2020” vastuvõtmist asunud rakendama ja täitma selle dokumendi 33. punkti viimast ehk 6. alapunkti, mis kõlab järgmiselt: „Muinsuskaitse eesmärkide seadmisel ja elluviimisel on vajalik suurendada sidusust erinevate valdkondade (sh muuseumide, keskkonnakaitse, ruumilise planeerimise) ja asjaomaste ministeeriumide ning asutuste vahel. Samuti on vaja ametkondade tegevuse kavandamisel tõsta valdkonna uurimis- ja nõustamisvõimekust, mis võimaldab edendada teaduspõhist muinsuskaitset ning muuta avalikud teenused valdkonnas professionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks.” 
Artikli ilmumise ajaks oli kultuuriministeerium nimetatud punkti täitmise esimese sammuna juba esitanud valitsusele (14. IV 2014) muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) eelnõu väljatöötamise kavatsuse, milles olid kirja pandud ka uue seaduse vajalikkust põhjustanud probleemid, sihtrühm, kellele see on mõeldud, ning eelnõu eesmärk ja taotletava olukorra kirjeldus.  

SE 650 – arusaamatused ja segadused

SotsiaaliaJüri Adams

Kavaldamine, mis oli mõeldud selleks, et samasooliste temaatika kergemini läbi läheks,  on kaasa toonud pigem vastupidise tulemuse.

Riigikogu menetluses on eelnõu SE nr. 650, kooseluseaduse eelnõu, millega seoses on avaldatud vist juba sadu artikleid ja arvamusi. Need on kõik olnud huvitavad,  autorid on esitanud oma mõtteid kõikvõimalike ühiskonna- ja perekonnaelu aspektide kohta, tõukudes eelnõus 650 käsitletud temaatikast või siis mõnest seisukohavõtust. Ometi paistab, et arvajad ei ole enamasti eelnõu ennast läbi lugenud, mida ei saa ka pahaks panna, arvestades, kui pikk ja segane on selle tekst. Pealegi on senises diskussioonis domineerinud üksteisest möödarääkimine. Arvajate sõnakasutusest paistab, et perekonnaseaduse mõistete ja terminite tähendusega kursis ei olda. Siinse kirjatüki teemaks on aga just nimelt eelnõu ise ja selle edasise menetlemise võimalused. Laiemale lähen vaid niipalju, kui on möödapääsmatult vajalik. Väldin sihilikult liitsõna „kooselu” kasutamist, selleks on mul mitu tõsist põhjust, need esitan aga alles päris lõpus.

Kooseluseaduse poolt ja SE 650 vastu

Sotsiaalia Mats Volberg

Kui Ameerika filosoofil Sidney Morgenbesseril paluti kirjeldada, mis on tema arvates filosoofia ja mida tähendab olla filosoof, oli vastus: „Ma täpsustan mõnd mõistet. Ma teen mõned eristused. See on viis elatist teenida.” Kuigi Morgenbesser on tuntud oma tsitaatide humoorikuse poolest, on selles ütluses omajagu tõtt. Mõistete selge ja täpne kasutus ning eristuste tegemine on oluline, sest vastasel juhul ei saa inimesed üksteistest aru ning kiputakse tõstatama argumente, millel pole antud küsimuses tähtsust.