Andrei Nekrassovi palverännak
Esmaspäeva õhtul näidatakse ETV eetris Vene-Gruusia sõja õudusi.
FOTO: Tiit Blaat/ Eesti Ekspress
Režissöör Andrei Nekrassovit (s 1958. a Peterburis) on nimetatud vene filmi mässumeheks. Ta õppis näitlemist ja lavastamist Leningradi Riiklikus Teatri- ja Filmiinstituudis, omandas hiljem Pariisi ülikoolis magistrikraadi kirjanduses ja filosoofias, täiendas ennast Bristoli ülikooli filmikoolis, assisteeris Tarkovski „Ohverduse” (1985) võtetel, tegi rahvusvahelist koostööd teledokumentaalide tootmisel („Pasternak”, „Raisus poeg”, „Tšetšeenia laste lood”). Nekrassovi esimene lühimängufilm „Lenini lätted” (1993) võitis UNE SCO auhinna Cannes’i filmifestivalil ja esimene täispikk mängufilm „Armastus on tugevam kui surm” kriitikute auhinna Mannheim-Heidelbergis. Teine pikk mängufilm „Armastus ja teised luupainajad” tõi auhindu („Sundance”, Berliini jt festivalidel) ja tegi kassat üle maailma ning just selle filmi järgi hakatigi Andrei Nekrassovit vene režissööride hulgas mässajaks nimetama.
Tõe mäetipul asub vabaduse kalmistu
Monopolidirektor suvatses pahandada eelmise nädala Sirbis ilmunu peale. Täpsemalt öeldes rebis Reformierakonna peasekretär Kristen Michal muu meedia kaasabil kontekstist välja mõne lause Indrek Neivelti täiesti kvaliteetsest ning põhjendatud arvamusest Eesti lähituleviku arengu kohta ja kuulutas: „Indrek Neivelti avaldus ajalehes Sirp, justkui võiks Euroopa Liit nõuda Eestilt astmelise tulumaksu kehtestamist ja ettevõtete tulumaksuvabastuse lõpetamist, ei ole pädev” (Delfi).
Reedene Sirp
Denes Farkas ja elu võimalikkus pärast surma.
Miks õiglus lõhnab kartellikokkuleppe järgi ja miks uue põlvkonna tšinovnikud on hullemad kui endised?
Majanduskriisist väljumise teed - kas tallata Keynesi radu või marssida finišini Friedmani järel.
Astmelise tulumaksuga seotud küsimustest.
Roomlaste esteetiline taltsutamine uues kirjandusantoloogias.
Kaks viisi mõelda samasooliste partnerlusest.
Uku Uusbergi jõuetu "Jõud". Tragikomöödiline kaos Vanemuises. Välk ja pauk ja tähendusauk Helsingis.
Kuidas seletada teaduslikult muusikat tänamatult harimata kuulajale?
Fantaasialennud suvelavadel. Duo, mis muutus trioks kammermuusika festivalil.
Jaak Jõerüüdi eluväsinud ja surmatark luule.
45 aasta Klõšeiko kroonikaid. Uus perspektiiv kunstiajaloole.
Kuniks jätkub entusiaste, elab ka Polymeri kultuuritehas. Vestlusringis Erik Alalooga, Sandra Jõgeva, Jaanika Kuklase, Martin Rünk, Tanel Saar ja Reet Varblane.
Üksik mees ajakapslis Tom Fordi filmis.
Enn Säde Hans Roosipuu suhtlemisnäljast ja olukorrast Valgerannas 1988. aasta suvel.
Kollektiivne narkoreis visuaalide maailma mängufilmis "Ootamatu tühjus".
Valik Levi-Straussi retsepte ehk sallivuse ja mitmekesisuse võimalikkusest ülerahvastuvas maailmas.
Ja veel nii mõndagi lugemist - nüüd kui lapsed koolis ja rohkem aega.
Ei saa mitte vaiki olla
Avalik pöördumine Mahtra Talurahvamuuseumi nõukogu, Juuru Vallavalitsuse ja kultuuriministeeriumi poole
1858. aastal ei olnud eesti talupoegadel võimalust maa asjades kaasa rääkida ja nad haarasid Mahtra mõisa õuele oma õiguste eest seisma minnes kaasa kaikad, koodid, vikatid, hangud jm käepärase. Teist moodust öelda välja oma seisukoht sama aasta jüripäevast kehtima hakanud 1856. aasta talurahvaseaduse kohta nad ei leidnud ja ega tol ajal siinmail võimutsenud baltisakslastele ning Vene ametnikele eesti talumehe arvamus suurt korda ei läinud. Lahing Mahtra mõisa õuel lõppes eestlastele võidukalt. Mahtra sõda, suurim ja tuntuim talurahvavastuhakk XVIII-XIX sajandil, on omandanud aja jooksul talurahva sajanditepikkuse mõisnikevastase protesti sümboli tähenduse, sealt on meie keelde tulnud väljendid „Mahtrat tegema”, „igavene Mahtra” jts. Mälestust seal toimunust on säilitatud mälupaigas Mahtra Talurahvamuuseum.
Algab neljas Uue Maailma Tänavafestival
4. ja 5. septembril toimub Uue Maailma piirkonnas Tallinnas järjekordne tänavafestival, mille eesmärgiks on tuua inimesed kokku ruumis, mis meid kõiki ühendab – tänaval. Festivali korraldavad kohalikud elanikud ja nende sõbrad ning selle käigus avatakse Luha ja Väike-Ameerika tänava ristmik ja selle ümbrus kontsertideks ja kauplemiseks.
Uusmaailmlased avavad oma majahoovides ajutised kohvikud, kus hea istuda ja koduküpsetatud kooke süüa. Lisaks toimuvad loengud, töötoad jpm. Üritustele järgneb sõit rongiga Telliskivi loomelinnakusse, kus leiab aset Tänavafestivali lõpupidu.
Cityscape esitleb: "Linna kohal"
"Linna kohal" avamine Tallinna Linnagaleriis neljapäeval, 2. septembril kell 18.00. Näitus on avatud 03.09-19.09. Näitusel osalevad: Anu Vahtra — Tallinna Kunstihoone, Johnson & Johnson — Postimaja, Timo Toots — Lennujaam, Claudia Doms ja Mikk Heinsoo — Saku Suurhall, Urmo Mets — Vanemuine, Marit Ilison — Telliskivi Loomelinnak, kuraatorid: Kadri Klementi ja Helis Heiter.
Kadri Kaerma ja külalised Vabaduse galeriis
Neljapäeval 02.09. kell 17.00 avatakse EKL Vabaduse galeriis (Vabaduse väljak 6) näitus “KADRI KAERMA JA KÜLALISED. VIBALIK 25”. See on NÄITUS LASTELE JA LAPSEMEELSETELE. Kadri Kaerma kutsub külalised oma 50. juubelile.
Seminar "Kunst ja raha"
Seoses Siim-Tanel Annuse näitusega "Raha ja poeesia" korraldab Tallinna Kunstihoone reedel, 3. septembril seminari "Kunst ja raha", mis vaatleb erinevate nurkade (majandus, rahandus, kunstipraktikad, rahakujundus jne) nende kahe valdkonna suhteid.
Seminar algab kunstihoones kell 15.00.
Euroopa Filmiakadeemia ootab kinofänne hääletama oma lemmiku Euroopa filmi poolt
Euroopa Filmiakadeemia kuulutas täna avatuks 2010. aasta Euroopa filmiauhindade publiku lemmiku (People’s Choice Award 2010) üle-Euroopalise internetihääletuse. Publiku lemmiku preemia antakse kätte 4. detsembril toimuval 23. Euroopa Filmiauhindade pidulikul galal Tallinnas.
Algab konkurss Võru Kreutzwaldi-nimelise muuseumi direktori kohale
Kultuuriministeerium kuulutab seoses ametiaja lõppemisega välja avaliku konkursi Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi direktori ametikoha täitmiseks. Direktor valitakse ametisse kuni viieks aastaks, ametiaeg algab 1. jaanuaril 2011.
Kuressaare muusikakool alustab õppeaastat täielikult renoveeritud hoones
Uue õppeaasta võtavad kõik Kuressaare muusikakooli kasvandikud vastu värskelt renoveeritud koolimajas. 17 miljonit krooni maksma läinud muusikakooli renoveerimistööde käigus sai koolimaja täielikult värske ilme, välja ehitati koolimaja teine korrus ning keldrikorrusele rajati helistuudio.
Vanast koolimajast on sälinud vaid ruumipaigutus, mis igakülgselt uue lahenduse saanud. Renoveerimise käigus vahetati välja koolimaja põrandad, aknad ja uksed ning seina pandi korralikud heli isoleerivad plaadid. Samuti on muusikakoolis nüüd lift liikumispuudega inimestele. Välja ehitati muusikakooli teine korrus, kus on nüüdsest avar puhkeruum õpilastele, muusikakuulamise tuba, harjutamisruumid, pilliladu ja arvutiklass. Samuti ehitati teisel korrusel välja uus 66-istekohaline kammersaal. Keldrikorrusele rajati aga helistuudio koos trummi- ja jazziklassiga.